Toomas Lepp: välistööjõud leevendab tööjõupuudust, aga ei päästa Eesti tööstust

Tänavuse aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk ulatus 2135 euroni, mis on 6,2% kõrgem kui aasta eest.

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael.

Kui arendusvastutus pannakse inimestele, kelle põhitöö on mujal, ei pruugi ideed kunagi teostuseni jõuda, leiab Hekoteki juht Margo Muzakko. “Selleks peaks olema eraldi meeskond, kes asjad ellu viib,” usub ta.

Erinevaid masinaid tootev Palmse Metall kasvatas müügitulu ning teenis ligi veerand miljonit eurot kasumit.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.