Ilves: riigikogu võtku rahvakogu tõsiselt

Ma tänan kõiki, kes selles töös osalesid. Eelkõige Eesti elanikke, kes näitasid üles huvi ja valimisolekut ühiskonna asjades kaasa rääkida. Ma tunnustan vabakonda, kes näitas, et on võimeline kiiresti ja hästi pakkuma lahendusi. Mul on hea meel, et ühisloomeprotsessis tegid erakonnad ülejäänud vabakonnaga ausameelselt koostööd. See kõik annab lootust, et vähemalt poliitilise konkurentsiga seotud osa Eesti muredest saab lähiajal lahenduse.

Tõsi, kogu ühisloomeprotsess, samuti laupäevase arutelupäeva vorm ja sisu on pälvinud vastakaid hinnanguid.

Kordan veelkord: rahvakogu ei ole alternatiivne, riigikogule vastanduv või sellega konkureeriv otsustusorgan. See on täiendav võimalus meie arenevas ja uusi lahendusi otsivas demokraatlikus riigis, et anda üldlevinud mõistetele „osalemine“ ja „kaasamine“ tegelik sisu.

Ka rahvakogu töö tulemustesse suhtutakse mitmeti. Paljudele on seda liiga vähe ja liiga hilja. Või siis vastupidi, et seda on liiga palju ja liiga vara.

Aga kõik see väärib minu hinnangul põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka siin, suures saalis.

Rahvakogu sündis ju ka põhjusel, et paljude aktiivsete Eesti kodanike hinnangul on parlament ja selles esindatud erakonnad olnud liiga aeglased, et aduda ühiskonnas aset leidnud muutuste olemust ja ulatust. Et me erakondlik süsteem on liiga kapseldunud ning seda reguleerivad seadused eelistavad olemasolevaid suuri ja väljakujunenud erakondi. Et uutele tulijatele on sisenemine poliitmaastikule tehtud nii rahaliselt kui muude künniste tõttu liiga raskeks. Et kodanikel napib valimistevahelisel ajal võimalusi osaleda sisuliselt ja tegelikult poliitiliste otsuste tegemise protsessis. Et valimiste tulemuse ja kampaaniaks kulutatava raha suhe on liiga otsene.

Rahvakogu töö mõistmiseks on kasulik end kurssi viia näiteks Stanfordi ülikooli silmapaistva teadlase James Fishkini töödega, mis muu hulgas kinnitavad, et just rahvakogu poolt äsja kasutatud meetod on rahva arvamuse kaardistamiseks palju täpsem ja sisulisem kui mistahes avaliku arvamuse küsitlus. Ühtlasi nägime, et ühtset rahva tahet, ainust tõde ja vääramatult õiget teed, mille tundmisega odavat populaarsust ihkavad poliitikud eputavad, ei ole olemas. Rahvas koosneb inimestest. Meie inimesed, needsamad, kelle õlul seisab Eesti, on targad ja erinevad. Vaid ühises arutelus on võimalik selgitada, millised on lahk- ja millised ühisarvamused. Üksinda kõikide eest ei mõtle ega tunne keegi.

Head parlamendiliikmed.