MTA ei tohi elu ettevõtjal keeruliseks teha

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,29%10 733
Nikkei 225−1,3%64 075,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%93,03

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 5000,28%7 712,57
DOW 301,02%52 495,88
Nasdaq −0,02%26 424,82
FTSE 100−0,29%10 733
Nikkei 225−1,3%64 075,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%93,03

Äripäeva hinnangul ei tohi uus käibemaksupettuste vähendamise kord ausa ettevõtja elu keerulisemaks teha ega tekitada talle lisakulusid süsteemiga liitumise tasude näol.

Käibemaksupettuste kava tulemuslikkust mõõdetakse selle järgi, kui palju suudab riik uue süsteemi abil vähendada eelmise aasta seisuga 222 miljoni euro suurust käibemaksuauku. Eesmärk peaks olema ei rohkem ega vähem kui kogu käibemaksu kättesaamine kõigilt selle maksu kohuslastelt. Teine, esimesega lahutamatult seotud tulemuslikkuse hindamise kriteerium on süsteemi väljatöötamise kulude suhe saavutatud tulemusse ehk petturitelt enam kätte saadud summasse.

Missugune on riigi kulu raamatupidamissüsteemide uuendamisel ning kui suures osas tuleb panustada ettevõtetel endil, pole kahjuks tänase seisuga veel selge. Maksuametist ei õnnestunud teada saada isegi mitte riigi ja ettevõtja võimaliku kulu suurusjärku, rääkimata täpsematest summadest.

Kõnealuse kava reaalsest mõjust ehk tulemusest saame rääkida alles 2015. aasta lõpuks või 2016 alguseks, sest praeguse kava kohaselt peaks läinud nädalal presenteeritud kolm otsustavat sammu ehk uus süsteem rakenduma alles 2015. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et kõikide hirmude mahavõtmise aeg on tegelikult alles sees ning vastused küsimusele, mida ettevõtjad uue korra rakendudes tegema peavad, saavad eeldatavasti lähemate kuude jooksul maksuhaldurilt täpsed vastused koos konkreetsete tegevusjuhistega.

Eeldus on iseenesest õige: selleks, et pettusi oleks vähem, on maksuhalduril vaja rohkem andmeid. Kuna igal tehingul on (vähemalt) kaks osapoolt, on igati loogiline maksuameti soov näha tehingu mõlemat poolt, et välistada võimalus, kus müüjat pole tegelikult olemas. Välisfirmadega suheldes on Eesti ettevõtted tegelikult ka seni rakendanud mõlemapoolset deklareerimist, st välisfirmadega suheldes võrreldav kord juba toimib.

Korras raamatupidamisega firmadele ei peaks olema probleem vastata ka maksuhaldurilt laekunud lisaküsimustele, juhul kui nelja põhilise näitaja – maksustatava käibe, käibemaksu, sisendkäibemaksu ja tagastatava käibemaksu – esitamise järel peaks selleks vajadus tekkima.

Ohtu, et uuele pettustega võitlemise kavale võiks saatuslikuks saada IT-võimekus, ei pea toimetus tõsiseks. Läbimõeldud kommunikatsiooni korral on võimalik kindlasti joone peal hoida ka ettevõtjate teavitamine vajalikest muudatustest. Kuid e-arvete maailmast väljapoole jäävasse arveldamisse kahjuks „kolm otsustavat sammu“ ei jõua. E-arvete võidukäik on küll igati positiivne, aga järgmiseks tahaksime kuulda maksuhalduri plaanidest võitluses musta sularahaga. Üksnes ümbrikupalkade pealt jäi riigil läinud aastal saamata 146 miljonit eurot makse.

MTA ei tohi elu ettevõtjal keeruliseks teha

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised