ÄP: Linnamäe peab hakkama avalikkusega suhtlema

Äripäev leiab, et oma uue positsiooni tõttu Eesti Meedia enamusosanikuna peab suurettevõtja Margus Linnamäe olema edaspidi avatud ka minevikku puudutavatele küsimustele. „Kapis“ on nii mõndagi, millest avalikkus teab väga vähe või ei tea üldse, sest Linnamäe pole kunagi vaevaks võtnud ei ajakirjanike telefonikõnedele ega e-kirjadele vastata.

Kahjuks näitab nii Linnamäe kui ka Mart Kadastiku ostutehingu järgne meediasuhtlus kramplikku soovi avatud suhtlusest hoiduda. Pressikonverentsi ei korraldatud, kuigi see olnuks nii suure tehingu puhul iseenesestmõistetav. Linnamäe iseenda kontrollitavale väljaandele antud intervjuu toon oli selgelt edaspidist suhtlemist välistav. Äripäeva intervjuusoovile vastas Linnamäe eitavalt põhjendusega, et ta juba andis Postimehele intervjuu.Kuid Postimehe ajakirjanik ei esitanud eile avaldatud intervjuus ühtegi küsimust mineviku tehingute kohta. Linnamäe ei vaevanud eile kohtuma ka Eesti Meedia Tallinna töötajatega, kuhu vastsed omanikud Kadastik, Toomas Issak ja Meelis Luht Tartust kohale sõitsid.

Linnamäe kuulub põlvkonda, mis esimese miljoni päritolu järele pärimist enamasti ei salli. Üheksakümnendad olid aeg, mil ettevõtluskeskkond tänases mõistes ei olnud veel välja kujunenud ja seaduslikud raamid polnud nii paigas kui täna. Eetilised normid ehk kirjapanemata seadused kehtisid sellegipoolest ning nende piire on Linnamäe mitu korda ületanud. Kuna Linnamäe ise pole oma tollaseid tehinguid kommenteerinud ei siis ega hiljem, jääb üle aastatetaguseid petutehinguid meenutada ajakirjanduses kirjapandu põhjal. On kokku vähemalt kolm suurt episoodi, mis väärivad selgitust ka tagantjärele.

Esiteks Tartu õlletehase aktsiate müük soomlastele, mille käigus näitasid Magnumi omanikud maksuametile kahjumit, ehkki tegelikult teenisid kasumit. Linnamäe ja ta partnerid läksid kohtusse, kuid kaotasid. Teiseks riiulifirmade kasutamine Tallinna Farmaatsiatehase müügil. Kolmandaks erastamisagentuuri petmine Silmeti ostu garanteerimisel. Tehing toimus Tiit Vähi peaministriks oleku ajal, mil Vähi veel huvi Silmeti vastu eitas. Offshore-firmasid kasutasid Linnamäe ja tema äripartnerid ka mitmetes teistest tehingutes, nende nimed jooksevad läbi maksuvabasid firmasid müünud Diveci klientide seast. Diveci juhtum tekitas mäletatavasti murdepunkti Eesti maksuajaloos.

Linnamäe Postimehes väljendatud põhimõte taanduda investori rolli, kes ajakirjandusväljaannete töösse sekkuda ei kavatse, on iseenesest kiiduväärt. On täiesti võimalik, et Linnamäe investeeriski Eesti Meediasse nn aatemehena, kes soovib panustada Eesti ajakirjanduse arengusse. Selles on põhjust kahelda vaid asjaolu tõttu, et Linnamäe pole ei varem ega nüüd lasknud aimata, et mõistab oma rolli suurettevõtjana ühiskonnas – ja mis on vastse meediamagnaadi staatuse tõttu varasemast veelgi silmapaistvam. Tema mastaabiga ettevõtja ei saa öelda, et ta lihtsalt ei suhtle ajakirjandusega. Loomulikult ei pea ta andma kommentaare mis tahes teemadel, kuid oma ärisid puudutavatele küsimustele peab ta siiski vastama. Kui ta seda ei tee, langeb vari ka Eesti Meedia ja Postimehe peale, sellest aga sünnib omakorda kaudselt kahju tervele Eesti ajakirjandusele.

ÄP: Linnamäe peab hakkama avalikkusega suhtlema

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised