Äriplaani fookusest leiab inimese

Eile peetud konverents Äriplaan 2014 tõi Äripäeva kutsel kokku kohalike majanduskonverentside ajaloos rekordilise hulga huvilisi. Ligi kuus ja poolsada inimest said osa arvamusliidrite hinnangutest selle kohta, millele võiks tähelepanu pöörata tuleval aastal ja edaspidi nii eri valdkondades kui majanduses tervikuna.

Äripäeva arvates jäi tänavusel Äriplaanil erinevate hinnangute taustal peamisena kõlama see, et Eesti majanduse arengu juures muutub üha olulisemaks inimene. Seda nii ettevõtja kui kliendi, töötaja kui teenindajana.

“Järjest enam mõjutab Eesti majanduse arengut inimtegur,” tõdes näiteks Eesti Panga president Ardo Hansson. “Järjest enam määrab tulevikku see, kuidas suudame rakendada nappi inimressurssi.”

Väljaränne ja potentsiaalsete töökäte nappus on toonud kaasa kasvava tööjõupuuduse, mis survestab omakorda palkasid ja tööjõukulude kasvu. Väljarände vähendamine on avatud piiride ja tööturu tingimustes keeruline, selleks ei ole toimetuse hinnangul Eestis ka poliitilisel tasandil suudetud üksmeelt leida. Jõuga ei saa ju inimesi tagasi hoida, kui nad soovivad välismaale tööle minna. Senistest rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas kaasata tööjõuturule seni hõivamata inimesi, et täita järjest kasvavat tühimikku. Kindlasti tõusetub siinjuures lähiajal üha enam ka sisserände suurendamise küsimus, mida meil samuti väga arutada ei soovita.

Investor Heldur Meerits nägi omakorda head potentsiaali inimeste müügioskuste arendamises. „Ettevõtlikkust meil on, aga me ei saa oodata, et kõik inimesed oleksid ettevõtjad,“ rääkis ta. „Hea koht, kust edasi minna, on müügioskused. Keskmine eestlane on silmapaistvalt kehv müüja,“ tõdes Meerits.

Müügioskuste lihvimise juures on abiks nii eneseharimine kui praktika. Samas ei saa unustada, et eduka müügi aluseks on siiski kvaliteetne toode või teenus, mida müüa. Selles osas allahindlust tehes ei ole abi ka parimatest müügimeestest, vähemasti mitte kuigi kauaks. Loomulikult on vaja ka turgu, kuhu müüa, loodetavasti siis kasvavat või vähemasti stabiilset. Samas Eesti lähiturgude ja peamiste ekspordiriikide lähiarengute osas oldi konverentsil üsna eri meelt.

Ardo Hansson märkis näiteks, et Eesti väikest majandust mõjutab tugevasti see, mis toimub maailmas. Ta rõhutas, et liigsel kindlustundel pole alust ja vana normaalsust ei õnnestu taastada, sest nii valitsuste kui ka kodude võlakoormus on suur. Teisalt pakkus Heldur Meerits välja, et võib-olla olemegi nüüd uues normaalsuses, mille väljenduseks on kas või see, et Eesti majandusel läheb siiski päris hästi olukorras, kus meie naabril Soomel on lood kehvapoolsed.

Inimese seadis olulisele kohale ka konverentsil Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitamise ideed tuliselt kaitsnud investeerimispankur Joakim Helenius. Eeskätt tõstis ta tunneli plusside juures esile just tööjõu ja ettevõtluse hoogsat integreerumist kahe linna ja kahe riigi vahel.

Äriplaani konverentsi idee ongi anda sisukat mõtlemisainet kõigile ettevõtjaile, kes seavad plaane edaspidiseks. Konverentsil kohtab nii tulevikuanalüüsi, hinnanguid praegusele olukorrale kui ka lennukaid ideid ja ettepanekud. Tänavu räägituga saab juba põhjalikumalt tutvuda tänase Äripäeva paberlehe ja veebi vahendusel.

Äriplaani fookusest leiab inimese

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised