Samm vaba ravimituru poole

Apteekide asutamispiirangud on olnud kasulikud kahele suurele ravimiettevõttele: Tamrole ja Magnumile. Nende kahe suurettevõtte avalikkuse ees varjatud mõju poliitikutele on olnud põhjus, miks on koalitsioon ja opositsioon apteekide asutamispiirangute asjus ühel meelel olnud. Vaikiva üksmeele tõttu on kõik konkurentsi soodustavad seadusemuudatused seni sumbunud. Õiguskantsler Indrek Teder, kes asutamispiirangud riigikohtusse viis, läks vastuollu kahe suure ravimifirma domineerimist tolereerinud poliitikute enamusega – mis on igati tunnustust vääriv ettevõtmine ja ka tunnustamisväärt tulemus.

Kahe võim. Apteekrite liidu vastuseis piirangute kaotamisele ei lähtu siinkohal mitte sõnutsi  deklareeritud patsiendi huvide kaitsmisest, vaid kahest esmapilgul nähtamatust asjaolust. Esiteks on apteekrid oma status quo kõigutamise pärast mures, viidates suurte Euroopa kettide võimalikule siinsele turule tulekule. Konkurentide lisandumine tarbijale kindlasti kahju ei teeks, sest enamasti tähendab see hinnalangus. Iseasi, kui tõenäoline on Euroopa suurfirmade soov siinsel pisikesel turul konkureerima hakata.

Teiseks aga kontrollivad Magnum ja Tamro ka kettidesse mittekuuluvaid apteeke juba praegu hulgimüügikanalitele seatud tingimuste abil. Asutamispiirangute kadumisest tulenev oht ei seisne niisiis mitte suurte jaekettide võimu suurenemises, vaid pigem selles, et proviisorile kuuluv pisike apteek ei pruugi kliendibaasi vähesuse tõttu enda äramajandamisega hakkama saada. Siinkohal saaks aga aidata omavalitsus, mille ülesanne on apteegiteenuse kättesaadavus tagada. Seni on piirangute kehtimise näol toetust saanud need, kes seda tegelikult ei vaja, st suured ravimifirmad. Selline toetus on ebamõistlikult kallis, aga peale selle ka lihtsalt ebaloogiline.