• OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
Minu soovitus president Toomas Hendrik Ilvesele on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud ja 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudvad käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata, kirjutab Riigikogu liige Tõnis Palts (Isamaa ja Res Publica Liit).
Mul on meie presidendile halb uudis – teda tahetakse häbematult petta. President jättis detsembris välja kuulutamata 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudva käibemaksuseaduse muutmise seaduse ning saatis selle ebaproportsionaalsusele viidates riigikogule tagasi. Ajutine valitsus tõi sisuliselt sama eelnõu uuesti parlamenti ning reformierakonna ja sotside häältega on see nüüd taas vastu võetud.
Muudetud on küll pisiasju, kuid peamised probleemid on jäänud. Muuks kui kelmuseks ei saa nimetada teguviisi, kui neljaleheküljeline seletuskiri asendati 80leheküljelisega, et varjata: tegelik töö on endiselt tegemata, plaanitava muudatuse mõjuanalüüs puudub ning sellest tulenev tegelik kasu või pigem kahju on välja arvestamata. Seadus võeti vastu ettevõtlusorganisatsioonide tugevale vastusesisule vaatamata, ebaproportsionaalsuse küsimust pole lahendatud.
Et 250 miljoni euro suurusest arvestuslikust maksuaugust 12% kätte saada, pannakse märkimisväärne lisakoormus peamiselt ausatele ettevõtjatele. Kui maksuaugu vähenemisega loodab valitsus saada aastas 30 miljonit eurot lisatulu, siis ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võib täiendav aastane koormus ettevõtjatele ulatuda pessimistlike arvestuste järgi kuni 80 miljonini. Optimistlikel hinnangutel aga „vaid“ 30 miljonini, mis raamatupidamislikult tähendab, et tegeldakse tulutu tühivehklemisega. Praeguste teadmiste juures on ilmne, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsus- ja erasektorile on kokku kindlasti suurem, kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.
Selle mõjuanalüüsi tulemusel võib muide selguda, et seaduse loojad ongi õigel teel. Riskiksime maksimaalselt üheaastase tulude kasvuga, mis on riigieelarve koostamise vea piirides. Aga võime hoida ära kavatsuse lühiajalise ja kaheldava kasu nimel ettevõtlusele kümneteks aastateks pomm kaela riputada. Samuti väldiksime maamiini poetamist isikuvabaduste teele ehk superandmebaasi loomise.
Küsimus ei ole selles, kas kõnealune seaduseelnõu parandab maksulaekumisi. Kindlasti parandab. Aga enne selle vastuvõtmist peaksime olema kindlad, et selle tekitatav kahju on oluliselt väiksem, kui väidetav maksuaugu vähenemine.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele