EL räägib Venega selget keelt

2014. aasta I kvartalis oli esialgsel hinnangul aga Venemaal juba tegelikult majanduslangus 0,3 % ning sanktsioonid vaid nõrgendavad kindlustunnet Vene majanduse suhtes, mistõttu paljude majandusteadlaste hinnangul tuleb kasv negatiivne terve aasta lõikes. Venemaa keskpank ise ennustab siiski 0,4% kasvu olles seda võrreldes varasema prognoosiga ka ise oluliselt madalamale korrigeerinud. Sedasorti ebakindlus mõjutab aga investoreid tihti rohkem, kui seda on arvudes võimalik väljendada.

Absoluutselt peamine risk Vene majandusele lähiajal ongi kapitali väljavool ja investeeringute vähenemine. Kapitali väljavool Venemaalt esimese kolme kuuga ületas tõenäoliselt 60 miljardit dollarit, mis on samas suurusjärgus kui eelmisel aastal kokku. Leidub hinnanguid, et see on veel oluliselt suurem – 160 miljardit.

Venemaa majandust mõjutab negatiivselt lisaks rubla nõrgenemine (rubla on oma väärtusest aastaga kaotanud 10 %, ehkki viimastel kuudel on olukord mõnevõrra paranenud) - see vähendab sisetarbimist ning muudab kallimaks laenamise. Eratarbimise kasvul on aga viimaste kvartalite jooksul olnud Vene majandusele tervikuna oluline mõju.

Tähelepanuväärne on ka see, et sanktsioonid kehtestati Vene suurimate riigiomanduses olevate pankade suhtes – VTB Bank, Gazprombank, Sberpank, VEB ja Rosselkhozbank.

Majandusele niigi raskel ajal ei lisa see just usaldusväärsust ning nende pankade pressiteated reaktsioonina toimunule on tõsises toonis kliente rahustavad ning muuhulgas tervitatakse Venemaa Keskpanga otsust vajadusel võtta kasutusele adekvaatsed meetmed sanktsioonide nimekirja sattunud pankade toetuseks. Kaua ja mil määral nendele „adekvaatsetele meetmetele“ loota saab on siiski ebaselge - VTB Bank on juba esimesel poolaastal olnud sunnitud vähendama laene väikeettevõtlusele 20%-i. Ka pangad, kellel on raha, järgivad seda eeskuju, sest langeva majanduse puhul laenuandjate riskid kasvavad.

Olulisem kui otsesed majanduslikud mõjud on tegelikult see, kas selline lääneriikide signaliseerimissüsteem Venemaa puhul üldse töötab ja millise aja jooksul. Positiivne on kindlasti „OECD maailma“ (peale ELile, USAle ja Kanadale ka Jaapan, Austraalia jt) ühtsus selles küsimuses, millega vastaspool ilmselt pole arvestanud. Kui esimese ringi sanktsioone sisuliselt täielikult naeruvääristati ning teise ringi omade peale oldi pigem solvunud, siis nüüd on hakatud ikkagi tõsisemalt arutama, milline mõju on neil Venemaa majandusele ja igapäevaelule. Suuremad pangad, nagu öeldud,  väljastavad kliente rahustavaid teateid. Seegi on märk.

Ka Venemaa välisministeeriumi juuli viimaste päevade kommentaarile kumas peale solvumise  tõdemus, et vaatamata raskustele saadakse hakkama ning edasistes suhetes ELiga arvestatakse tänast „ebakonstruktiivset“ käitumist.

Ühest hinnangut, kas kokkulepitud sanktsioonid on piisavalt tugevad või mitte, pole praeguses asjade erakordselt dünaamilise kulgemise faasis veel mõistlik anda. Liiga palju on muid tegureid ja sündmusi. Olukord muutub päev-päevalt ja ennustamatud sündmused – nagu seda oli näiteks MH17 allatulistamine – võivad ajaloo kulgu olulisel määral mõjutada.