Riigivõlakiri tooks Eestile arenguhüppe

Minu eelistus olekski "lükata" võlakirjadega kaasatav raha sinna, kus see aitab tootlikkust kasvatada tuleviku kontekstis. Kui eelnevaga konkreetset (!) seost näidata ei suudeta, siis on meil teatud oht euroopalikkuseks selle sõna halvas tähenduses. Samas võlakirja emitendi ehk riigi seisukohalt on tänane olukord mahlane ja magus. Saksamaa 10aastase võlakirja omamise eest peab juba peale maksma.

Positiivsed reaalintressid euroalal eksisteerivad ainult väga kaugetes unenägudes. Meie oma fiskaalse paipoisi mainega saaks 10aastast raha tasemelt null-koma ja natuke peale."

Sama meelt on ka Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas, kelle sõnul kujuneb võlakirja hind järgmistest komponentidest: võetava laenu mahust, riigi rahalisest olukorrast, riigireitingust ja võetava laenu pikkusest. "Hiljuti võttis Läti 700 miljonit eurot laenu 30-aastaks intressiga 1,929%. Saksamaa sai sama pikaks perioodiks laenata 1,2 miljardit eurot intressiga 0,72%. Arvestades Eesti fiskaalse oiviku mainet võiks paari miljardi laenamist alustada oksjonil ilmselt ca 0,3-0,4 % tasemelt. Näiteks Läti 10 aastase võlakirja hind kaupleb hetkel turul tasemel 0,595%, Saksamaa oma -0,012, Soome 0,204," selgitas Tanilas.

Wermstocki juht Teet Kolts leidis, et riigi võlakirjade emiteerimist ei tuleks mitte kaaluda, vaid seda tuleks kindlasti teha oluliste objektide valmisehitamiseks, nagu näiteks neljarajalised maanteed Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu suunal. Lisaks on riigi võlakiri oluline investeerimisvahend Eesti elanikele, kohalike investoritele ja ka pensionifondidele. Täna seisavad Eesti inimeste hoiused 0 intressiga pangahoiusel ega teeni midagi, selle asemel et oleksid investeeritud Eesti majandusse.

"Riigivõlakirjade emiteerimisel tuleks eelistada kohalikke investoreid, et ka teenitud intressid jääks Eesti majandusse ja suurendaksid Eesti inimeste sissetulekut. Võlakirjadel on ka väga oluline roll kogu riigi finantssüsteemi toimimisel ja usaldusväärsemaks muutmisel. Võlakirjade tootlus kujuneb võrdluses meie naabrite võlakirjade tootlusega ja kindlasti ma kaaluks nendesse investeerimist," ütles ta.

Ettevõtja ja investor Arvo Nõges leidis, et arvestades Eesti mahajäämust ELi arenenud riikidest kõikides peamistes valdkondades, on võlakirjade kasutuselevõtt möödapääsmatu. "On kahetsusväärne, et riik ei ole osanud käituda majanduslikult efektiivselt juba rohkem kui kümme aastat, pikaajalisi võlakirju oleks pidanud rakendama juba pärast 2008. aasta kriisi, mil muud turupõhised rahastused tõmmati drastiliselt kokku." Nõgese arvates peegeldab see, et võlakirjad tulevad kaalumisele alles nüüd, mil ELi abiprogrammid hakkavad vähenema, meie vildakat arusaama majanduse arengut loovatest eeldustest. "Mina isiklikult pole võlakirjainvestor ega kavatse selleks ka hakata siis, kui Eesti riik oma võlakirjad turule toob. Samas on sellest huvitatud kindlasti väga suur ring tõsiselt võetavaid investoreid, keda rahuldab 2–3% aastatootlus, mida ma pakuks puusalt tulistades Eesti riigi võlakirja hinnaks."