Investorid soovitavad kehvast pensionilepingust enne märtsi lõppu väljuda

Uus aasta toob kaasa ka ridamisi seadusemuudatusi, mis mõjutavad nii inimeste kui ettevõtete elu. Lisaks teise samba pensionireformile jõustub esimese samba pensioni arvutusvalem: kogunema hakkab neljas ehk nn ühendosak.

Pensionikoguja silmale on 73protsendilist tootlus kõigest üheksa kuu eest tehtud investeeringult meeldiv vaadata, aga kui tegemist on ühe Eesti pensionifondiga, tundub see teiste fondidega võrreldes lihtsalt ebareaalselt suur.

Teise pensionisamba reformi järel tekib kaks kulukat ja keerulist süsteemi, mida hoitakse paralleelselt üleval. Milleks? Loome nende asemel ühe personaalse pensionikonto, pakub ökonomist Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Täna jõustunud pensionireform lahendab mitu pisipuudust pensionisüsteemis, aga teeb seda tõenäoliselt tuleviku põlvkondade arvel.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.