Swedbank paneb rahapesu klattimiseks kõrvale veel 3,5 miljonit eurot

Eesti Ekspressi andmetel kahtlustab riigiprokuratuur, et kogu Swedbanki Eesti endine juhatus oli osaline enam kui 100 miljoni euro suuruses rahapesus, mis puudutab Vene oligarhi ja endise ministri Mihhail Abõzoviga seotud tehinguid aastatel 2014–2016.

Riigiprokuratuur kahtlustab Swedbanki rahapesu kuritegudes aastatel 2014–2016, mille eest süüdimõistmisel ähvardab panka kuni 16 miljoni eurone trahv.

2019. aasta sügisel toimus Rootsis Swedbanki peakontoris läbiotsimine, sest kohalikule finantsinspektsioonile laekunud vihje järgi peitis pank ühes seifis mälupulkasid, mis oleksid paljastanud, kuidas pank esitab rahapesuskandaalis võimudele valeinfot.

Kui pankade kasumit hakataks Eestis kõrgemalt maksustama, kannataks Swedbanki puhul õiguskindlus ehk kuidas teha otsuseid pikaajaliselt, rääkis Swedbanki juht Olavi Lepp riigieelarve kontrolli erikomisjonis.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.