Investorid hoiatavad intrigeeriva võlakirja eest: see võiks jääda professionaalidele
Pangad kasutavad AT1-tüüpi võlakirja, mis sobivad kogenud ja suurema portfelliga investorile. Selline investor peab hästi tundma nii võlakirjaturgu kui ka AT1 võlakirjadega seotud riske, selgitavad investorid Taavi Ilves ja Marko Oolo.
Bigbank korraldab augustis suunatud emissiooni esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1 võlakiri) kuuluvate võlakirjade emiteerimiseks. Tulenevalt nende keerukusest ei ole võlakirju plaanis pakkuda avalikult, vaid pakkumine suunatakse üksnes valitud investoritele.
Võlakirjade jätkuvalt paisuvad tootlused on hakanud tasapisi meelitama ka Eesti investorid nende vastu rohkem huvi tundma. Hoiusel seisva raha kaitsmiseks on see spetsialistide kinnitusel hea alternatiiv, kuid läbi tuleb kaaluda ka ports riske.
Eelmine nädal näitas, et keskpangad on endiselt hawkish ja intressimäärade alandamisest pole isegi juttu. Samas on turud aasta algusest saadik just selles lootuses elanud. Ja ometi ei ole see peatanud aktsiate tõusu, mis paneb mõtlema, kas praegune tõusuturg on õigustatud ning kas peaks ehk rohkem vaatama võlakirjade poole?
Riia börsil noteeritava ehitusseadmete rendiga tegeleva Storendi võlakirja puhul peab investor valima, kas läheb noolima suuremat tootlust ja riskib võlakirjast ilmajäämisega või lepib kindla peale minnes potentsiaalselt väiksema tootlusega.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project kaasas oma viimase tagatud võlakirjapakkumisega 3,5 miljonit eurot, ületades algse eesmärgi poole miljoni euroga. Kokku emiteeriti 3384 uut võlakirja, millest üle kolmandik märgiti Eesti investorite poolt.