Euribor kukuks kiiresti ainult ränga majanduslanguse korral

Austria keskpanga presidendi Robert Holzmanni sõnul võib Euroopa Keskpank intressimäärasid tõsta veel ühel või kahel korral, kui majandust tabavad täiendavad šokid.

Pärast suuri sündmusi 15 aastat tagasi on finantssektor pakkunud investorile justkui rahusadamat, kus kõik kulgeb teada-tuntud rada mööda. Muidugi pole investeerimismaailmas säärast rahulikku nurgakest olemas ning varem või hiljem jõuavad tormituuled taas kohale. Nõnda ongi inflatsioon ning kuust kuusse toimuvad intressitõusud selle maailma põhjalikult segi paisanud. Kellele rõõmuks ja kellele kurvastuseks.

Eesti pangad teenivad praegu kiiresti lakke lennanud euribori abil rekordkasumeid, mille vähenemine sõltub paljuski rikaste pangakontol passivast rahast.

Pangad on asunud lisaks tähtajalistele hoiustele võitlusesse ka arvelduskontodel seisva vaba raha pärast – kliente meelitatakse senisest kõrgema intressiga ka lihtsalt raha kontol hoidma.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.