Pank nöörib iseseisvaid investoreid: PIKile aktsiate ostul läheb kümnendik kaotsi

Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.

Kui investeerimise eesmärk on kindlustada endale pensionipõlveks finantsiliselt turvaline elu, võib pensionile mineku eel pakkuda üleminek aktsiatest võlakirjadesse head kaitset turu äkiliste liikumiste vastu. Ajaloolised andmed näitavad, kas ja mis ajahetkel on mõistlik see liigutus ära teha.

2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.

Investeerimiseksperdid kipuvad rõhutama investeerimisperioodi pikkust kui hea tootluse teenimise alustala liitintressi mõjul. Tegelikult, kui investor soovib vähendada oma kahjumi saamise riski, on aeg tema suurim sõber, näitab analüüs.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.