Teisipäeval toimusid globaalsetel valuutaturgudel suured kõikumised, kuna kauplejad püüavad hinnastada Iraani sõjast tingitud laiapõhjalist pakkumispoolset inflatsioonišokki.
Kulla hind langes teisipäeval enam kui 5%, lõpetades neli päeva kestnud ralli. Hoolimata eskaleeruvast konfliktist Lähis-Idas, kaalusid tugevnev dollar ja riigivõlakirjade tootluse tõus üles kulla atraktiivsuse turvasadamana.
USA aktsiaturud alustasid esmaspäeva järsu langusega, samal ajal kui nafta hind tõusis. Turge raputas olukorra järsk pingestumine Lähis-Idas pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraani vastu.
Lähis-Ida konflikti mõjul hüppasid kulla hinnafutuurid esmaspäeval ligi 3%, kaubeldes veidi üle 5400 dollari untsi kohta. Tõusutrendi näitas ka hõbe. Analüütikud näevad hinnas veel pea 20% tõusuruumi.
Uus konflikt on pannud ärevusse Pärsia lahe naftariigid ning tekitanud üleilmsel turul hirmu võimaliku eskalatsiooni ees. Kuigi turud avanevad alles esmaspäeval, analüüsime, kuidas pinged võivad mõjutada maailmaturge ja mida see võiks tähendada Eestile.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project kaasas oma viimase tagatud võlakirjapakkumisega 3,5 miljonit eurot, ületades algse eesmärgi poole miljoni euroga. Kokku emiteeriti 3384 uut võlakirja, millest üle kolmandik märgiti Eesti investorite poolt.