Energiahinna šokk: investorid otsivad uusi kaitsetaktikaid

Lähis-Idas puhkenud sõja halva stsenaariumi täitumisel tekib pikemaajaliselt surve marginaalidele, intressid ei lähe väiksemaks ning üle maailma halveneb krediidiressursi kättesaadavus, ütles varahaldur Peeter Koppel.

Iraani sõjale on turud reageerinud tagasihoidlikult, oodates kiiret lõppu, kuid analüüsimaja Morningstar avaldas, mis võiks juhtuda, kui sõda venib pikemaks.

Goldman Sachsi tegevjuht David Solomon ütles kolmapäeval, et teda on üllatanud finantsturgude leebe reaktsioon Lähis-Ida konfliktile ning et investoritel võib kuluda veel paar nädalat, et mõista sündmuste tegelikku mõju.

USA president Donald Trump andis mõista, et USA merevägi on valmis vajadusel tankereid läbi Hormuzi väina eskortima. “Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagavad Ameerika Ühendriigid energia vaba liikumise maailmale,” postitas president sotsiaalmeedias, lubades sekkuda niipea kui võimalik.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.