Peidetud portfell võlgnikku ei päästa. Kohtutäitur: “Vabal rahal ja investeeritud varal pole vahet”

Tulude deklareerimine võib investorile hooletu tegutsemisega osutuda hoopis lõksuks. Ühe klikiga kinnitatud eeltäidetud andmed jätavad sageli märkamata investeerimiskonto ja tehingute olulised nüansid, mis võivad hiljem paisuda valedeks maksuarvutusteks ja kopsakaks kohustuseks.

Kui kevad toob tuludeklaratsioonid, siis investorite jaoks ei ole see pelgalt vormistamise küsimus, vaid korralik rahatarkuse eksam. Ja nagu igal eksamil, kukutakse läbi enamasti mitte keerukate teoreemide, vaid elementaarsete hooletusvigade tõttu.

Eesti investorite kiire liikumine uutesse investeerimisplatvormidesse tõstatab terava küsimuse, kas investorid mõistavad tegelikku riskide jaotust ja tagatisfondi piiranguid, kuna erinevused panga ja investeerimisplatvormi kaitsemehhanismides on märkimisväärsed.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.