Everausi rahaliigutused tekitavad küsimusi. Investor: „Sisetunne ütleb, et siin võib suitsema hakata“

Ahvatlev tootlus ei maksa palju, kui ettevõttel endal pole piisavalt nahka mängus ning rahavoog ei toeta lubadusi, leidsid kogenud investorid kinnisvaravõlakirju analüüsides.

Viimastel aastatel on Balti börsil märkimisväärselt esile kerkinud võlakirjade turg, mida Äripäeva küsitletud eksperdid peavad heaks märgiks kapitaliturgude küpsemisest. Siiski näevad nad ohumärke, et avalik võlakirjaturg on saamas platvormiks projektidele, millele traditsioonilisemad finantseerimisallikad on uksed sulgenud.

Möödunud nädalal lõppenud Everaus Kinnisvara võlakirjade pakkumine märgiti üle pea kahekordselt. Emissiooni algse 3 miljoni eurose mahu asemel märgiti võlakirju kokku 5,76 miljoni eest.

Tänavu avalikke võlakirju turule paisanud kinnisvaraarendajad kipuvad sõltuma aina uutest laenudest, sellega kaasnev kõrge risk heiskab investoritele mitu punast lippu.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.