Eesti suurim start-up tuleb metsast

Peaasjalikult Sylvesteri taustaga ettevõtjad tabasid projekti tutvustusega kümnesse ja märksõnad – Eesti mets ja miljardieurone investeering – panid kõik pead liikuma ja suud käima. Sõnum – oma metsa saame ka kohapeal töödelda, andes tööd oma inimestele ja luua lisaväärtusi siin kodumaal, on kohale toimetatud. Algus oleks olnud veelgi võimsam, kui kaheksa ettevõtja suurtoetus erakondadele lastetoetuse tõstmise eest ei oleks just samal päeval avalikuks tulnud.

Aga just erakondade toetamise juhtumi võrdluses joonistub metsameeste strateegia ilu eriti hästi välja. Kui on suur plaan, mis vajab tõenäoliselt avaliku sektori osalemist ja poliitilisi otsuseid ning puudutab otseselt meie kõigi elukeskkonda, on õige tuua kogu lugu avalikuks. Oma ilusate mõtete selgitamine tagantjärele kipub kaduma kahtlustuste kihi alla. Nii varjas iibe tõusu toetamiseks mõeldud eelnõu vastuvõtmise eest hiigeltoetuse tegemine sõnumit, mida ettevõtjad oma suurejoonelise sammuga rõhutada tahtsid. Peamine arutelu käib toetuse kui teguviisi sobivuse, mitte demograafilise olukorra üle.

Paigas on vaid raamid

Megametsaprojekti realiseerimise kohta ei tea me veel õigupoolest midagi. Vastamist vajab veel lugematu arv küsimusi ja lahtisi otsi on rohkem kui seotuid. Aga ideed on ju vabavara, igaüks saab kaasa mõelda ja leida oma lahendusi. Teostumiseks on kriitiline realistliku plaani olemasolu. Võib öelda, et metsamehed tegid väga start-up’iliku alguse traditsioonilises valdkonnas. Moodsaid elemente on PR-strateegias veelgi – ei välista, et siit paistab mingi ühisrahastuse perspektiiv ja kellelgi ei ole keelatud tulla oma ideedega suurt algatust täiendama, olgu tegevusalaks sõjatööstus või mänguasjad. Võimalusi on meeletult ning seegi on avatud platvormi plusse.

Kindlasti on projekti üks garantiisid tugeva visiooniga erakapitali initsiatiiv. Algatajad on valdkonnas pädevad ning teavad hästi nii oma jõudu kui ka nõrkusi. Ilmselt ei ole neile teadmata eestlaste metsalembus, mistõttu on ootamatu, et ei taibatud kohe ka keskkonnaorganisatsioone kaasata. Kui on midagi valguskartlikku, ei õnnestu musta valgeks rääkimine nagunii. Roheline mõtteviis võiks olla projekti tugevuste poolel, millega saanuks ka avaüritusel oma avatud suhtumist ilmestada.

Vaadates, kuidas riigil kisub kiiva miljardiprojekt Rail Baltic, tasuks projekti veduritel avatud suhtlemisstiili plussidest oma järeldused teha. Kaasamine ja avatus igal tasandil ei pruugi olla harjumuspärane, aga on see-eest nutikas. Varjamine ei lahenda probleeme, vaid võimendab neid.