Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui palju maksab ettevõtja au? Aga häbi?
Häbiväärsed lood, kus ettevõte likvideeritakse nii, et vastutust võlausaldajate ees keegi ei kanna, peavad lõppema, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäevas ilmunud artikkel "Firmamatja tegi skandaalsest ehitusfirmast Zosimbly Yacaramba" näitab selgelt olukorda, mida ei saa kuidagi tolereerida ning selliste situatsioonide vältimiseks peab kasutusele võtma selged sammud, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu esimees Terje Eipre.
Via Betooni nimeühendi taga tegutsevad ettevõtjad, kes on vaielnud raha pärast nii partnerite kui ka töötajatega, andsid firma Eesti tuntuima likvideerija Raul Pindi kätesse. Via Betoon Eesti kuulub nüüd Panama mehele ja kannab nime Zosimbly Yacaramba.
Inimene või ettevõte võib leida oma otsa, kuid alati ei pruugi see lõppu tähendada, teatud tasemele jõudmine võib olla ka uue algus, kirjutab reklaamiärimees Marek Reinaas Äripäeva essees.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.