Riigikeelt saab ja tulebki mõistlikult kaitsta. Viis, mismoodi seda Tõnis Lukase juhtimisel praegu teha püütakse, ei ole mõistlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vaevalt soovivad tervemõistuslikud inimesed, poliitikud ja ministeeriumite ametnikud nende hulgas, tuleviku-Eestit, kus näiteks rahvusraamatukogu välismaalasest lugejale, kes soovib võõrkeelse materjali kohta midagi inglise keeles küsida, tuleb seaduskuulekuse säilitamiseks tummalt pead raputada, kuniks ta seepeale eesti keelt oskama hakkab. Ent säärased seadusandlikud jaburused võivad olla tulemuseks, kui riigikeele kaitset tehakse kõveratel alustel ja hüsteeriliselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõigilt digiplatvormi kaudu töötavatelt inimestelt ei hakata nõudma eesti keele oskust B1-tasemel, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.