Eesti Olümpiakomitee läbipaistmatutel rahaasjadel võib olla reaalne mõju sellele, kui kiiresti, kõrgele ja tugevasti meie sportlased oma sooritusi teha jõuavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peasekretäri iseendaga kinnitatud tehingud, sadade tuhandete eurode jagu tegemata hankeid, lepingud spordielu siseringi rahvaga, paras ports kütusekaarte ning viis ametiautot on mõned näited maksumaksja raha kasutamisest Eesti Olümpiakomitees.
Olümpiakomiteed (EOK) kümmekond aastat juhtinud endine kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles, et on ministeeriumi tehtud auditis välja toodud vigades ise süüdi, ent ei näe põhjust ametist tagasi astumiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.