Uue ajastu pettuste puhul tuleb jälgida muu hulgas seda, et väike ohver ei jääks üksi süüdi ja vastutama, kui suur süsteem tema ümber teda alt veab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Liidu kokkuleppe järgi peaksid pangad hakkama vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Pangaliit pelgab aga, et muudatus võtaks inimeselt valvsuse kaitsta oma raha ning pettuste hulk kasvaks.
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Rahandusministeeriumis vormub plaan, mille järgi peavad makseteenuse pakkujad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana, rääkis rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.