Arvamus: Kaliningradi tuumajaam - miraaž või tegelikkus?

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees leidis, et kui venelased stardivad Balti tuumajaama ehitamisega enne, siis pangad ei näe samasse piirkonda kavandatavas Ignalinas enam mõttekat projekti. Akadeemik Lippmaa jagas seda seisukohta ning leidis, et venelased võtavad Kaliningradi rajatava jaamaga oma kontrolli alla Läti ja Leedu elektrituru. Majanduskomisjoni esimehe sõnul seadvat Leedu poole ebakindlus aga Eesti ette küsimuse, kas Eestil ikka tasub Leedu uues tuumajaama projektis osalemise peale edasi mõelda.

Peab tunnistama, et sellised seisukohad ja eriti lähenemine nagu oleks Kaliningradi projekti teostumine juba otsustatud, olid üllatavad. Miks? Aga seepärast, et Venemaa välisministeeriumi poolt hea tahte märgina edastatud KMH ei sisaldanud infot väga oluliste teemade kohta, mis tavapäraselt on tuumaprojektide KMH-s kajastatud. Kuigi Kaliningradi oblastisse kavandatava tuumajaama KMH on üsna mahukas dokument (üle 300 lk) märkas tähelepanelik lugeja kindlasti ka seda, et Eesti poolele edastatud dokument on vaid väiksem osa (viies köide) ülddokumentatsioonist, mis on koostatud selle projekti olulisemate aspektide selgitamiseks. Mul ei ole aimu kuivõrd sisukas on meie eest varjatuks jäänud dokumentatsiooni osa, samas ei võimalda esitatud dokument väita, et projekt oleks objektiivselt võimalik, majanduslikult jätkusuutlik ning seetõttu ka keskkonnale ohutu. Olulisemad küsitavused, millele tasuks selle projekti perspektiivikuse hindamisel tähelepanu pöörata on järgmised.

KMH kohaselt on kavandatava projekti esmaseks eesmärgiks Kaliningradi oblasti varustuskindluse ja baaskoormuse alaste vajaduste rahuldamine. Elektrienergia, mis oblasti vajaduste rahuldamise järgselt üle jääb kavatsetakse eksportida. Iga tuumaprojekti algatamise üheks eelduseks on kavandatava toodangu nõudluse hindamine. KMH-st puudub see aga täielikult. Nii suure elektrijaama rajamise analüüsist oleks siiski lootnud leida infot eelduste kohta (näit. oblasti elektritarbimise ja elektri ekspordi prognoositavad mahud jms.), mille rahuldamise korral on otstarbekas rajada oblastisse 2300 MW baaskoormusel töötav elektrijaam. Eriti võttes arvesse seda, et Kaliningradi oblasti enda suvine öine elektritarbimine jääb alla 400 MW ning aasta tipunõudlus ei ületa 1000 MW. Kirjeldatud info puudumine ei võimalda hinnata kuivõrd on Kaliningradi tuumajaama kavandamisel lähtutud rahvusvahelisel tasemel igasuguse kiirgustegevuse kavandamisel väga oluliseks peetavast nn. õigustatuse printsiibist.