Rogoff: miks euro peab odavnema

Millega siis seletada, et euro kaupleb USA dollarist 40% kõrgemal tasemel, hoolimata sellest, et investorid suhtuvad Lõuna-Euroopa riigivõlakirjadesse jätkuvalt suure skepsisega? Ma oskan nimetada ühe väga hea põhjuse, miks euro kurss peaks nõrgenema, ning kuus mitte nii veenvat põhjust, miks kurss peaks jääma praegusele tasemele või tõusma. Alustame sellest, miks euro peaks odavnema.

Võlakirjaostudega seotud kaks riski

Selget teed tugevamasse eelarve- ja poliitilisse liitu ei paista - see eeldaks konstitutsioonilisi muudatusi, praegune poolik lahendus on aga järjest ebakindlam. Tõenäoliselt sunnitakse Euroopa Keskpanka ostma euroala riikide (rämps)võlakirju senisest palju suuremas mahus. Lühiajaliselt võib see aidata, kuid kui riigi pankrotirisk realiseerub – nagu minu ja Carmen Reinharti uurimistöö alusel võib tõenäoliseks pidada – tuleb rekapitaliseerida omakorda Euroopa Keskpank. Kui siis euroala põhjapoolsemad liikmed seda rahaülekannet aktsepteerida ei taha – poliitiline vastuseis on tugev – võib Euroopa Keskpank olla sunnitud end rekapitaliseerima rahatrüki abil. Mõlemal juhul on sügava finantskriisi risk väga kõrge.

Mis paneb euro tugevnema?

Mis siis aga on sellises olukorras need argumendid, mis toetavad euro praegust kurssi või isegi selle tugevnemist?

Esiteks võivad investorid mõelda, et halvima stsenaariumi korral tõukavad Põhja-Euroopa riigid nõrgemad riigid rahaliidust välja, luues super-euro. Kuid ehkki see stsenaarium võib tõesena tunduda, oleks taoline lagunemine väga suur trauma, mis tooks euro järsu languse enne selle järelejäänud osa toibumist.

Teiseks võib investoritel meeles olla, et ehkki dollar oli 2008. aasta finantsturgude paanika epitsentris, olid sellel nii ulatuslikud mõjud, et paradoksaalselt dollari väärtus hoopis tõusis. Siin võib tunduda keeruline seoseid leida, kuid samas on täiesti võimalik, et hiiglaslik eurokriis põhjustab lumepalliefekti USAs ja mujal. Üheks ülekandemehhanismiks võiksid olla USA pangad, millest paljud on jätkuvalt hapras seisus, kuna nende kapitalipuhvrid on õhukesed ning portfellis tohutult kinnisvaralaene tegelikust väärtusest oluliselt kõrgema hinnaga.

Kolmandaks võivad keskpangad ja riiklikud investeerimisfondid olla huvitatud eurode kokkuostmisest, et kaitsta end riskide eest USA ja nende endi majandusele. Riiklikud investorid ei lähtu tingimata maksimaalse kasumi eesmärgist nagu erainvestorid. Kui tegelik põhjus euro tugevuse taga on välisriikide nõudlus, on risk selles, et välismaised riiklikud investorid ühel hetkel pagevad. Just niisamuti kui erainvestorid, kuid kiiremini ja kontsentreeritumalt.