Liive: Energiasektorile laiem pilk

Esiteks, me ei tea, milline on tuleviku kliimapoliitika. Ta võib olla karmim või vähem karmim. Me ei saa hoida kõike sama ressursi peal. Põlevkivi osakaalu vähendamiseks Eesti elektritootmises on ka väga praktiline majanduslik põhjus. Eestis on võimalik põlevkivist rohkem väärtust kätte saada, kui me toodame sellest vedelkütuseid. Arvestades neid asjaolusid, peame kindlasti vaatama lisaks põlevkivile teisi alternatiive. Samas tõdeme, et põlevkivi on meie enda oma, lihtsalt kättesaadav ja tuntud tehnoloogia – kindel. Arvan, et arengukavast tulenev otsus ehitada põlevkivielektrijaama uus plokk, võtab seda reaalsust arvesse.

Tõsi on see, et kui me räägime elektritootmisest, siis on jõuliselt juurde tulnud taastuvenergia. Seda nii tuulikute kui ka biomassi näol. Taastuvenergia osakaal Eestis on juba väga märkimisväärne. 2020. aastaks seatud eesmärk taastuvenergia osakaalu kohta energiatootmises saab juba varsti täis. Tuumajaama optsiooniga oleme edasi tegelenud. Kas ta tuleb või mitte, näitab tulevik. Praegu on vara hinnangut anda.

Vaja laiemat pilti. Kui me vaatame elektri teemat, siis me ei peaks vaatama seda ainult Eesti, vaid Eesti, Läti, Leedu ja Põhjamaade kontekstis. Peaksime vaatama ka elektritootmisportfelli suuremas turus, mis juba on meie turupiirkond ning mis üha rohkem ja paremini integreerub.

Aga selge on see, et riigil on otsustusvabadus, mida ta tahab teha, kui ta tunneb, et ta on kuskil liiga lahke olnud. Ütleme ausalt, ei mina ega keegi teine taastuvenergiasse investeerinud firmajuht ei saa sellele kätt ette panna. Kui me kuulame avalikult numbreid tootluste kohta, võib teinekord tekkida küsimus, kas need määrad on olnud mõistlikud. Praegune skeem põhineb toetusel pluss turuhind ning turuhind on kõikuv – vahel on ta kõrge, vahel on ta madal. See peaks olema riigi kaalutletud otsus juba planeerimisel.Eesti riik ei ole kindlasti ainuke, kes kaalub seda küsimust. Euroopa Liidus on paljud riigid sellega tegelenud. On suure hooga mindud päikeseenergiat toetama ja kui toetust on ülearu palju ning on tekkinud investorite buum, on seda vähemaks keeratud. Praegu ootavad kõik taastuvenergia tooted selgust, mis siis saab. Kuidas jääb.

Börsist. Olen selle koha pealt alati positiivne olnud. Olen Äripäevaga ettevõtte börsile viimise küsimuses ühte meelt. Eesti Energial on selle ja järgmise aasta jooksul vaja võtta vastu mitmeid investeerimisotsuseid. Neist suuremad on, kas ehitada II energiablokk põlevkivi ja biokütuse peal Narva või Leetu tuumajaam. Kui õlitehas läheb ilusti käima, siis tuleb otsustada järgmiste õlitehaste ehitus, et hakata tootma vedelkütuseid juba korralikus mahus Eestis.

Need kõik otsused eeldavad ka finantseerimisotsust. Praegu ei ole omakapital piisav isegi koos selle 150 miljoni euroga, mis riik lisab sel aastal meie omakapitali. Järgmiste investeerimisotsuste tarbeks on vaja uusi otsuseid. Kindlasti tuleb järgmised investeerimisotsused teha käsikäes finantseerimisotsustega. Vaba omakapitali meil üle ei ole. Päeva lõpuks on küsimus, millise tempoga ja kuidas Eesti Energia tulevikus edasi areneb. Loomulikult on siin sõna öelda omanikul ehk Eesti riigil.

Toimetatud Maailma Energeetikanõukogu konverentsi järel võetud usutluse põhjal

Autor: Sandor Liive, Harry Tuul