ÄP: riigiasutuste audiitorid riigikontrolli alla

Praegused siseaudiitorid alluvad inimestele, kelle tegevust nad peaksid kontrollima ehk siis vastava riigiasutuse juhile. Kuigi maanteeameti põhimääruse kohaselt on siseaudiitori ülesanne ameti eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmete, nende tulemuslikkuse, säästlikkuse ja efektiivsuse hindamine ning objektiivse teabe tagamine nõuetest kõrvalekaldumiste kohta, näitab maanteeameti kogemus selgelt, et neid ülesandeid täideti vaid formaalselt. Tsäkko kinnitusel ei olnud maanteeameti siseaudiitoritel tema ja ta alluvate reiside kohta mingeid märkusi ega etteheiteid, kuigi tõenäoliselt olid nad toimuvaga kursis.

Ent oleks ka naiivne eeldada, et juhile alluv audiitor juhi enda tegevust täie põhimõttekindlusega kontrolliks, või kui ta seda teeks, siis peaks ta tõenäoliselt õige pea uue tööandja järele ringi vaatama. Seetõttu on riigiasutustes palgaliste audiitorite pidamine mõttetu: nad ei saa olla sõltumatud, nende ametikoht on formaalne. Siseaudiitorite töö oleks tunduvalt tulemuslikum siis, kui nad ei töötaks nende inimeste alluvuses, kelle tegevust nad kontrollima peavad.

Ettepanekut toetab tõsiasi, et riigikontrolli usaldusväärsus on suhteliselt kõrge, eelmise aasta uuringu kohaselt 67%. Riigikontrolöri maine on hea ning tema arvamusavaldused leiavad meedias positiivset vastukaja, Mihkel Oviiri tuntakse oluliste küsimuste tõstataja ja lahenduste väljapakkujana. Tõsi, alati jääb küsimus, kes kontrollib kontrollijaid. Riigikontrolli kontekstis ei ole seda küsimust aga kuigivõrd tõstatatud, vaid poliitikauuringute keskuse Praxis on pahandanud, miks on riigikontrolli avaldatud auditis Eesti ettevõtlustoetuste kohta välja toodud peamiselt negatiivsed tulemused.