Enriko Aav: maksuamet peab edasi liikuma

Seetõttu on ebapädev võrrelda maksu- ja tolliameti (aga tegelikult ka kogu avaliku sektori) palgataset riigi keskmisega, milles tasu lihtsa töö eest moodustab tuntava osa. Maksu-ja tolliametis ei tee inimesed lihtsaid töid. Lihtsaid töid teeb arvuti või ostetakse see töö teenusena erasektorist sisse. Ametnikud teevad üksnes töid, mida arvuti ei suuda. Kui me tahame, et keerukas töö oleks hästi tehtud, peab selleks olema rakendatud asjatundja, kes oskab ja tahab olla tulemuslik. Hea ametnik ei saa olla odav, head asja odavalt ei saa. Odav ametnik tähendab kehva kvaliteeti, mis oskamatusest, rumalusest või omakasupüüdlikusest tulenevalt võib muuta seaduste täitmise õigusuulekate kodanike jaoks keeruliseks ning anda eelise ebaausatele. Panus odavatele ametnikele ei vii riiki edasi, vaid takistab ühiskonna arengut.

Need kaks asjaolu – lõpetada mittevajalik kulutamine ning suunata raha sinna, kus seda tegelikult vaja on – ongi peamisteks tõukejõududeks, miks maksu- ja tolliamet oma organisatsiooni muudab.

Pikaajaline kogemus. Maksu- ja tolliamet on läbi ajaloo olnud arengu eestvedajaks Eesti avalikus sektoris. Meeldiv, kui see trend jätkub. Planeeritud üleminek ameti ülesannete kesksele haldamisele ehk “funktsioonipõhisele juhtimisele” on loogiline ja tõhus lahendus. Tänapäeva tehnoloogia ja hallatava territooriumi väiksus võimaldavad suuremat osa ameti ülesannetest täita ükskõik millisest Eestimaa nurgast. Lisaks võimaldab seni hajutatud oskusteabe koondamine konkreetsetesse linnadesse arendada välja tõhusamad töövõtted ning maandada “asendamatute” asjatundjate riski. Olgu ka öeldud, et regioonivaba, tsentraliseeritud funktsioonidega struktuur on maailma kõrgeltarenenud maksuametites ja tolliametites üha enam levinud.

Maksuhalduri ülesandeks on maksude kokkukogumine. Ülesande edukaks täitmiseks tuleb teada, missugune on erinevate maksumaksjate segmentide suhtumine maksude tasumisse ning sellest tulenev käitumine. Millised maksude kogumise riskid moodustavad valdava osa maksuaugust? Missugused maksumaksjate grupid neid riske kannavad? Kuidas riske käidelda, saavutamaks võimalikult hea mõju masukuulekusele? Kuidas ameti vahendid selleks jaotuma peavad? Kas olemasolev raha tagab piisava tegevuste mahu maksukuulekuse hoidmiseks? Kuidas tagada tulemuslikkuseks vajalik kvaliteet? Missuguseid valdkondi peaks ame arendama, et suutlikkus oleks kõrgem? Usun, et reformi kavandades on amet vastused neile küsimustele leidnud. 

Maksu-ja tolliametil on pikaaegne reformimise ja arenduse kogemus. Amet on olnud väga edukas nn masstoimingute korraldamisel. Standardolukorrad on suudetud lahendada väga tõhusalt – olgu selleks deklaratsioonide esitamine, maksude arveldused – tasumine ja tagastamine, maksuvõlgade menetlemine. Seda edu on võimaldanud viimaste aastate mahukad infosüsteemi arendused. Tänane MTA tulude arvestuse süsteem on maailma tippklassist. Maksu- ja tolliameti teeninduse standard võiks olla eeskujuks mitte ainult avalikus sektoris vaid ka paljudele eraettevõtetele. Suurepärane võimekus on ka kriminaalmenetluses organiseeritud kuritegevuse poolt toimepandavate maksupettuste avastamisel. Riskianalüüs on väga tugev ning näitab päris täpselt kätte probleemsed ettevõtted, kelle tegevus vajab ametipoolset sekkumist.

Analüütilise töö järgmine samm peaks olema andmekaeve ja prognoosivõime väljarendamine, mis lubaks ameti tegevust suunata minevikus toimunult tulevikus toimuvate probleemide ennetamisele ja ärahoidmisele. See nõuab tõsist investeeringut tarkvarasse.

Kompetentsi hoidmine. Teine valdkond, mis minu hinnangul vajaks senisest suuremat tähelepanu on toimetulek ebastandartsete majandustehingutega, mis omased suurematele ettevõtetele. Eesti majandus on avatud, rahvusvahelise äri osakaal on suur ja kindlasti kasvav. Amet peab olema võrdseks partneriks finants-ja  kindlustussektori, telekommunikatsiooni ja teiste rahvusvahelise haardega sektorite ettevõtetele, tagamaks maksukohustuste korrektse täitmise tavapärasest keerukamates olukordades. Kindlasti peab ametil olema tugev juriidiline võimekus selgitada oma seisukohti nii maksumaksjatele kui ka kohtutele, kuna vaidlused nendes juhtumites on rahaliselt suuremahulised ning käsitlused ülikeerukad.

Senist olukorda sobib illustreerima mõne aasta tagune kohtuvaidlus, kus ametil ei olnud võimalik kaasata vaidlusesse valdkonna süvateadmistega advokaati, kuna kõik tõsiseltvõetavat maksukompetentsi omavad bürood olid vastaspoole palgal.