ÄP: Kreeka lahkumine lööb olukorra klaariks

Oleme jõudnud staadiumi, kus kainelt arutledes on mõlemad stsenaariumid pea võrdväärselt negatiivsete ja ettearvamatute tagajärgedega. Seetõttu pingete maandamiseks, et olukord oleks klaar, võib Kreeka lahkumine osutuda mõistlikuks. Äripäev usub, et Kreeka lahkumisel euroalast rahaliit küll muutub, kuid õige suuna valides vaid tugevamaks.

Kreekale ei paista vikerkaart isegi taamal. Seetõttu pole olukorra kirjeldamiseks vaja ka vastavaid värve. Piisab mustadest toonidest. Kreekale antud laenuabi võib hinnata 177% riigi SKTst ja seejuures see kasvab. Jätkusuutliku majanduse loomiseks ei ole võla tagasimaksmine võimalik. Isegi intresside tasumine teeb taastumise ületamatult raskeks arvestades, et sellega rööbiti kahaneb majandus ja seni selle nurgakiviks olnud avalikku sektorit tuleb pidevalt kärpida. Kreeka on de facto deflatsioonilises lõksus. Seda süvendab ka siseriiklik ebastabiilsus – meeleavaldused, raskused valitsuse moodustamisel ja alanud pangajooks viitavad seesmisele usupuudusele.

Tõsi, Kreeka on sisuliselt juba mitmendat aastat maksejõuetu ning seetõttu ei ole tema lahkumine või jäämine euroalale enam ammu majanduslik, vaid poliitiline küsimus. Keegi ei soovi Kreeka lahkumist euroalalt, ka kreeklased ise. Kuid olukord on selline, kus ühtegi toimivat stsenaariumi Kreeka jätkamiseks laual ka ei ole. Endiselt küll püütakse kreeklasi survestada kokkulepitud abipaketi tingimusi täitma. Samas väljastati abipaketist mai alguses Kreekale 4,2 miljardit eurot vaatamata ebakindlusele, kas tulevane valitsus jääb kinnitatud abipakettide juurde. See viitab, et Euroopa otsustajad on suuremalt jaolt mõistnud, et praegused tingimuslikud abipaketid ja nn karistusmehhanismid ei aita reaalselt Kreekat üha süvenevast august välja.