Marsil võiks ka eestlaste kätetööl asja olla

Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid. Samas tasuks esmalt endalt küsida: mis on see probleem, mida lahendatakse, ning kas see ka ära tasub, rääkis Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko saates „Tehnoloogiakompass“.

Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA jaoks hakkavad eestlased valmistama kaameraid.

Asjade interneti ja autonoomsete süsteemide lahendusi arendav Krakul OÜ oli tänavu Gaselli edetabelis. Kiiresti kasvava ettevõtte ühe omaniku Jaan Hendrik Murumetsa sõnul sai tema teekond aga alguse juhuslikult.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.