Ukraina sõda sunnib ka Eestit valmistuma elanikke kaitsma

See, kas me pikemas perspektiivis tahame Eestis jõuda aastakümnete pärast samasuguse kaitse tasemele, nagu on Soomes, on ühiskondliku ja poliitilise tahte ja otsuse küsimus.

Suurkivi sõnul on sõjaolukorras tarvis mõelda evakuatsioonile. "Esimene inimelu kaitse meede sõjalises olukorras on inimeste suunamine lahkuma rünnakuohtlikest piirkondadest, milleks on reeglina tiheasustusalad ja strateegiliste objektide ümbrus. Tiheasustusalal elavatel inimestel soovitame läbi mõelda, kas teil on olemas suvekodu või sõbrad-sugulased, kes asuvad suurlinnadest eemal ja oleksid valmis sõjaohu korral teid vastu võtma. Neile inimestele, kes kodust lahkuda ei saa, tuleb luua varjumise võimalused."

"Varjekoht peaks olema nii kodus viibivatel inimestel kui ka neil, kes satuvad võimaliku pommirünnaku ajal olema kodust eemal avalikes kohtades. Kodus viibivate inimeste jaoks on ikkagi esimene võimalus keldri varjendiks kohandamine ning see on praegu iga eramu omaniku või korteriühistu enda initsiatiiv. Avalikuks varjumiseks mõeldud kohtade kaardistamisega tegeleb päästeamet ning selle aasta jooksul on plaanis vastav info elanikkonnale kommunikeerida ning varjekohad ka märgistada ja need kergesti leitavaks teha," selgitab Suurkivi päästeameti praeguseid lähteülesandeid.

Kuna riigi omandis on vaid väike hulk hooneid ja rajatisi, nt parklad jms, mida ehk varjendiks kohandada saaks, siis tuleb Eestis kindlasti lahendada õiguslik probleem, kellele panna varjendite rajamise kohustus. Künnap soovitab siin taas võtta eeskujuks naaberriigi Soome, kus riik ja kohalikud omavalitsused teevad tihedat koostööd.

"Kohalikud omavalitsused võiksid täna vaadata läbi uute rajatiste projektid ning mõelda kohe, kas oleks võimalik loodavale objektile lisada teatud hooneosa varjendiks kohandamise võimalus – selliselt täidaks üks hoone või rajatis kohe kahte eesmärki. Äkki peaks Tallinn uuesti metroo peale mõtlema? Avalike varjumiskohtade võrgustik ei saa tekkida eraomanike initsiatiivil – KOVid peavad siin võtma juhirolli. Kui rääkida elamute keldritest, siis tuleb luua toetusmeetmed nende pommivarjenditeks kohandamiseks ja võib-olla on korteriühistute motiveerimiseks vajalik siduda need mõne teise vajaliku meetmega. See ei erine oluliselt rohepöörde raames korteriühistutele ja eramu omanikele pakutavast toetusest, millega soodustatakse nt majade soojustamist. Loomulikult tuleb varjendite rajamise vajadusega hakata arvestama ka planeerimismenetlustes ja ehitusloa menetlustes," soovitab Künnap.

Kuigi vahetu sõjaoht Eestile täna puudub, tuleb elanike kaitseks valmistuda. Suurkivi sõnul on elanikkonna kaitse pikk plaan ühiskondliku kokkuleppe küsimus – selle mõjud saabuvad mitmekümne aasta pärast ja see tuleb mõelda läbi rahulikult, sest kiirustamine siin häid tulemusi ei too. Lühikesest plaanist rääkides on valitsus lubanud eraldada 46 miljonit eurot, mille eest saab lähima paari aasta jooksul rajada strateegilistesse kohtadesse sireenid, koostada korteriühistutele ja eramuomanikele juhendid keldrite varjendiks kohandamise kohta ning tähistada kohad, kuhu saab varjuda avalikes kohtades.