Idusektoris käive tõuseb, aga investeeringud langevad. "Me pole enam noored ja vihased."

Tehisintellektil põhinevat hooneautomaatikat arendav iduettevõte Bisly kaasas hiljuti 4,3 miljonit eurot, et laieneda. Idufirma juht Ants Vill rääkis, et rahastusvooru üks eesmärk on hoogsalt siseneda Poola turule.

Valgevenest Eestisse põgenenud idufirma, mis lubab inimeste hääle ilusamaks teha ja suhtlemisoskust parandada, kaasas 3,6 miljonit USA dollarit.

Idufirma Jälle Technologies kaasas 2 miljoni eurot, mille toel arendab akude ringlusesse võtmise tehnoloogiaid. Ettevõtte juht Erki Ani loodab seejuures ärile hoo sisse saada elektriautode vanade akudega.

„Kui olin pärast 1,5 aastat pusimist ühe ettevõtte kinni pannud, siis mõtlesin, kas peaks jälle midagi käivitama, mis võib samamoodi lõppeda, või teha midagi muud. Tundsin, et potentsiaali on kogunenud, aga ebaõnnestudes raiskaksin selle jälle ära,“ selgitab 15 aastat iduettevõtluses tegutsenud Triin Agan kannapööret ja riigifirma Eesti Loto juhiks kandideerimist.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.