Ettevõtjad ootavad süsinikukvoodi hinna stabiilsust. Allikson: “See on praktiliselt võimatu”

Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni.

Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson selgitas, et kvoodi hinda mõjutavad mitu tegurit: ELi politiika, ilm ning gaasi ja söe hind. “Kujutage ette teha sellises kontekstis tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu,” tõdes Allikson saates “Kestlikul kursil”.

Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. “Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest ‒ toim) maksnud,” lausus ta.

Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest.

Klaas lisas, et kvoodisüsteem on vähendanud saastamist. “On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta kasutusele puhtamaid lahendusi. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata,” ütles ta.

Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda.

Saadet juhtis Karmen Laur.