Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust

OÜ Evari Ehitus juhatajajavastutava spetsialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 kolme ja enama korteriga lamekatusega korterelamut, lisaks suur hulk muid hooneid nagu kõikvõimalikud suuremad kaubanduspinnad, spordihooned, koolid, büroohooned, laod, logistikakeskused, arhiivid, muuseumid jne.

Igaüks, kes omab või on kinnisvara ostnud või müünud, teab, et viimase korruse korterite esmane suur oht on just nimelt katus, kas see on korralikult soojustatud, kuidas on lood hoone piirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga.

Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nappis igasuguseid ehitusmaterjale, sealhulgas ei olnud ka efektiivseid soojustusmaterjale. Eriti andis see tunda lamekatuste soojustamisel. Toona ehitatud katused olid väikese soojustakistusega, palju soojusenergiat läks läbi katusekonstruktsiooni hoonest välja. Suvel palavate ilmadega aga kuumenesid viimase korruse ruumid üle. Hoonete tõhus ventileerimine oli praktiliselt lahendamata, ruumide sisekliima ei olnud hea. Palju oli niiskuskahjustusi. Kuna küttehinnad olid madalad, siis vajakajäämised konstruktsioonilahendustes kompenseeriti ruumide ülekütmisega. Sel ajal kasutatud katustekattematerjalid olid valmistatud ehituspapi baasil ilma tugikangata. Suuremate katusekonstruktsioonis tekkinud pingete korral ei suutnud katuse kattematerjal tekkinud pingeid vastu võtta ja rebenes.