Prügivedu saab olla mugav ja kiire

Eesti jäätmevaldkonna eesmärgiks on kasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävaid materjale ja võtta need uuesti ringlusesse. Näiteks on tekkinud tootjavastutus- ja taaskasutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud erinevatele jäätmetele - elektroonikaromude, patarei- ja akujäätmete, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks.

Kevad on tavaliselt suurpuhastuste aeg, mil korrastustööd võetakse ette nii siseruumides kui hoovis. Kui muus osas on koroonaviirus inimeste tegemised pausile pannud, siis jäätmemajandust ja prügivedu see ei takista. Vajalikke konteinereid, kuhu prügi ladustada, saab rentida ja hoovile paigutada täiesti kontaktivabalt. Pigem võib oht olla üksnes see, et koristustalgud toovad näiteks ühistute puhul kaasa suurema hulga rahva kogunemise, kus inimkontaktide arv lubatust kõrgem saaks. Sellisel juhul peab olukorda ohjama mõistagi ühistu, kes sellisel asjal juhtuda ei luba. Eraisik saab oma hoovi konteineri paigutada tegutseda rikkumata eriolukorra tingimusi.

Hoonete fassaadide, katuste, korterite, kinnistu õuealade ehitus-, lammutus-ja renoveerimistöödel tekib palju ehitusprahti ning eriliigiliste jäätmete segu: puit, paber, kile, plastik, tellis, betoon, metall, klaas, asfaltbetooni tükid, tekstiil jms.