Riigikaitse ei lõpe kasarmuväravas – need Eesti ettevõtted näitavad, kuidas saab kaitsmisse panustada

OMX Baltic0,74%323,32
OMX Riga−0,51%966,46
OMX Tallinn1,38%2 279,29
OMX Vilnius0,13%1 514,23
S&P 5000,69%7 765,45
DOW 300,46%52 738,66
Nasdaq 1,28%26 763,05
FTSE 1000,19%10 752,88
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,24

OMX Baltic0,74%323,32
OMX Riga−0,51%966,46
OMX Tallinn1,38%2 279,29
OMX Vilnius0,13%1 514,23
S&P 5000,69%7 765,45
DOW 300,46%52 738,66
Nasdaq 1,28%26 763,05
FTSE 1000,19%10 752,88
Nikkei 2250,85%64 621,24
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,24

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.

Kaitseministeerium

Riigikaitse ei lõpe kasarmuväravas – need Eesti ettevõtted näitavad, kuidas saab kaitsmisse panustada

Aasta riigikaitse toetaja tiitlile kandideerib kokku kümme ettevõtet: MM Grupp, G4S Eesti, Estiko Grupp, Coop Pank, Balbiino, Alexela, Merko Ehitus Eesti, A. Le Coq, Tallink Grupp ja Rae Geodeesia. Kõik kümme pälvisid tänavu ka Kaitseministeeriumi “Riigikaitsjate toetaja” kuldtaseme tunnustuse.

Kokku tunnustas Kaitseministeerium tänavu 527 tööandjat, kellest 10 said kuld-, 100 hõbe- ja 417 pronkstaseme tunnustuse. Tunnustusega tõstetakse esile neid tööandjaid, kes toetavad oma töötajate osalemist reservteenistuses ja panustavad Eesti kaitsetahte ning kaitsevõime tugevdamisse laiemalt.

Riigikaitse on jõudnud meie igapäevaellu

Üheks võimaluseks enda tuge näidata on võimalus kasutada ettevõtte haaret selleks, et riigikaitse teema jõuaks inimesteni kohades, kus nad sellega muidu tingimata kokku ei puutuks.

Balbiino tõi näiteks koostöös Reservväelaste fondiga müügile reservväelase jäätise. Ettevõtte tegevjuhi Anne Tääkri sõnul liitus Balbiino fondiga kohe, kui sellest kuulis. Ettevõte oli varem toetanud Eesti kultuuri ja noortesporti ning tegelenud oma tegevuse keskkonnajalajälje vähendamisega, kuid riigikaitse puhul nähti võimalust panustada inimeste turvatundesse.

“Reservväelase jäätisega kogume küll ka raha fondi, aga peamine eesmärk on tuua digilaik meie igapäevaellu, et süvendada teadmist: riigikaitse on meie kõigi kohustus ja igasugune panus igal moel aitab vaenlast eemal hoida,” ütleb Tääker.

Algatus on jõudnud ka inimeste ostukorvidesse ning tänaseks on müüdud juba üle 71 000 digilaigulise jäätise.

A. Le Coq on samuti toonud riigikaitse toetamise inimeste igapäevaellu ja muutnud reservväelaste panuse oma toodetel nähtavaks. Ettevõte pälvis riigikaitsjate toetaja eritunnustuse 2025. aastal.

“Eesti riigikaitse on ühine vastutus ning tööandjatel on selles oluline roll. A. Le Coqi jaoks tähendab riigikaitse toetamine eelkõige seda, et inimesed saavad täita oma riigikaitselisi kohustusi teadmisega, et tööandja on nende tugev seljatagune,” ütleb personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember.

Sama põhimõte ulatub ettevõtte hinnangul töötajatest kaugemale. “Soovime oma tegevusega aidata kaasa Eesti kaitsetahte tugevdamisele ning kaasata sellesse ka laiemat ühiskonda. Tugev ja turvaline Eesti on eelduseks nii edukale ettevõtlusele kui ka meie kõigi igapäevasele heaolule.”

Ka ettevõtte klient saab kaitsmisesse panustada

Alexela on sidunud riigikaitse toetamise oma kliendiprogrammiga. Ettevõtte loodud riigikaitse kogukonnaga on liitunud ligi 6000 inimest üle Eesti ning klientidele on loodud võimalus toetada riigikaitset oma igapäevaste valikute kaudu.

Alexela juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul tähendab riigikaitse toetamine ettevõtte jaoks ennekõike oma kodu ja inimeste hoidmist.

“Riigikaitse tugevus sõltub otseselt sellest, kui tugev on meie endi tahe oma riiki hoida, kui hästi me üksteist märkame ja kui valmis oleme kokku hoidma. Eesti kaitsevõime ei alga ainult vormist või õppusest, vaid palju varem, meie igapäevastest valikutest, hoiakutest ja vastutusest,” ütleb Hääl.

Tema sõnul mõjutavad ka ettevõtete majanduslikud valikud Eesti tugevust. See, kuhu suunatakse raha ja milliseid ettevõtteid toetatakse, mõjutab töökohti, investeeringuid ja Eestis loodavat väärtust.

“Me Alexelas hoiame oma töötajate ja riigikaitsjate seljatagust, panustame elutähtsa teenuse osutajana Eesti toimepidevusse ning loome ka oma klientidele lihtsaid võimalusi anda oma panus Eesti kaitsevõime tugevdamisse,” lisab Hääl.

Coop Pank on leidnud omakorda võimaluse siduda riigikaitse toetamine pangakaardiga. Kaardiväe kaudu saab reservväelaste toetamine olla osa kliendi igapäevastest maksetest.

“Meie missioon Coop Pangas on viia Eesti elu edasi. Selle eelduseks on vaba ja turvaline Eesti. Eestimaise pangana peame loomulikuks toetada inimesi, kes meie vabaduse püsimisse iga päev panustavad. Oleme loonud enda poolt mitmeid pangateenuseid, millega saame omalt poolt nende elu veidi lihtsamaks ja kindlamaks muuta ning neid toetada. Riigikaitsjate panus loob kindlustunde meile kõigile – peredele, ettevõtetele ja kogukondadele üle Eesti,” ütleb Coop Panga juhatuse esimees Arko Kurtmann.

Ettevõtte enda oskustest saab kaitsevõime

Kõik panused ei ole aga rahalised. Mõne ettevõtte puhul on väärtuseks hoopis see, mida inimesed oma igapäevatöös oskavad ning millise tehnika ja taristuga ettevõte saab riigikaitsjaid toetada.

Merko Ehitus Eesti juhi Jaan Mäe sõnul aitab ehitusettevõte riigikaitsjaid oma igapäevatööga, rajades kaitseväe teenistujatele vajalikke hooneid ja rajatisi. Samal ajal toetatakse ettevõtte enda reservväelasi nii tegude kui ka ressurssidega.

“Riigikaitse on toimiva riigi põhialus. See algab igast inimesest, samuti keskkonnast ja meelsusest, mis teda ümbritseb,” ütleb Mäe. “Tööandjana oleme me iga oma inimese taga, kes riigikaitsesse panustab. Eesti ettevõttena on meie kohus seista rivi ees, mõelda kaasa riigikaitse teemadel ja pakkuda Eesti kaitsmiseks oma teadmisi ning oskusi.”

Rae Geodeesia on viinud riigikaitsesse oskused, mida kasutatakse iga päev ettevõtte põhitöös. See tähendab muu hulgas täppismõõdistuse, droonide ja tarkvaralahenduste kasutamist, kuid ettevõtte panus on laiem ning ulatub ka maastikusõidukite ning praktilise abini.

Ettevõtte juhatuse liige Mart Rae, kes on ise aktiivne kaitseliitlane, peab oluliseks, et riigikaitset ei nähtaks üksnes kaitseväelaste ülesandena.

“Turvaline riik algab iga kodaniku ja ettevõtte panusest. Rae Geodeesias tähendab see, et anname riigikaitse teenistusse oma aja ja erialased oskused: samad täppismõõdistus-, drooni- ja tarkvaralahendused, mida kasutame oma igapäevatöös,” ütleb Rae.

Valmisolek algab enda inimestest

G4S Eesti puhul on seos julgeoleku ja riigikaitsega eriti otsene, sest suur osa ettevõtte töötajatest on ise reservväelased. Seetõttu on õppustel osalemise toetamine ja töökorralduse kohandamine saanud ettevõtte igapäevase tegevuse osaks. Tänavu korraldati G4S-i pakutud turvateenuse toel ka Reservväelaste nädala kontsert.

“Panustades riigikaitsesse, kaitseme oma peresid, töötajaid ja kodumaad ning tagame kõigile vajaliku meelerahu,” ütleb G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu.

Ka MM Grupp on ühendanud avaliku toetuse oma töötajate praktilise valmisoleku kasvatamisega. Kontserni ettevõtted on aidanud riigikaitse sõnumitel jõuda inimesteni nii Linnamäe Lihatööstuse, Apotheka digilaiguliste toodete kui ka meediakanalite kaudu. Oma kollektiivis on aga käidud muu hulgas droonijuhtimise baaskursusel, lasketiirus ja teistel koolitustel.

MM Grupi esindaja Margus Linnamäe sõnul algab turvalise ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomine inimestest.

“Meie kestmine ei ole üksnes riigiasutuste, vaid kogu ühiskonna ühine ülesanne. Tööandjana saame suurendada inimeste teadmisi, turvatunnet ja valmisolekut, mis omakorda kandub edasi nende peredesse ja kogukondadesse,” ütleb Linnamäe.

Pikaajaline partnerlus on väga tähtis

Estiko Grupi jaoks ei ole riigikaitse toetamine viimaste aastate algatus ning juhatuse liikme, reservohvitser major Neinar Seli sõnul on teema olnud ettevõtte prioriteet juba paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on toetatud nii õppusi, lasketiiru kui ka riigikaitsega seotud stipendiume.

“Riigikaitsesse panustamine peaks olema iga Eesti ettevõtte südameasi. Meil on head liitlased, aga ennekõike peame lootma iseendale,” ütleb Seli. “Estiko jaoks on riigikaitse olnud prioriteet juba viimased 20 aastat ja lubame olla eeskujuks ka tulevikus.”

Tallink Grupp näeb oma vastutust omakorda laiemalt kui Eesti maismaapiir. Ettevõtte töötajad osalevad aktiivselt õppustel, nende panust tõstetakse organisatsioonis esile ning ettevõte on toetanud Reservväelaste fondi. Lisaks on Tallink aidanud seal, kus vajadus on olnud kõige suurem, alates Scoutsrännakust kuni Ukraina toetamiseni.

“Meie jaoks on tähtis, et mitte ainult Eestis, vaid terves Läänemere piirkonnas tunneksid inimesed end turvaliselt ja kaitstult,” ütleb Tallink Grupi juhatuse esimees Peep Jalakas. “Väga suur roll turvatunde loomisel läbi kaitsetahte kasvatamise on reservväelastel – tuhandetel meestel ja naistel meie endi seast.”

Jalakase sõnul tunneb Läänemere kaldaid ühendav ettevõte loomulikku vastutust toetada vabaduse ja julgeoleku hoidjaid.

Tööandja suhtumisest sõltub palju

Kümne nominendi tegevusi ühendab põhimõte, et reservväelase valmisolek ei sõltu vaid temast endast. Kui inimene läheb õppusele, jäävad tema kõrvale tööandja, kolleegid ja sageli ka kliendid, kelle suhtumisest sõltub see, kui loomulik osa tööelust riigikaitseliste kohustuste täitmine on.

Kaitseminister Martin Herem: igal Eesti ettevõttel on riigikaitses oma roll

Eesti reservväe tegelik valmisolek sõltub olulisel määral ka tööandjate suhtumisest. Kui ettevõtjad peavad sõjalist riigikaitset vajalikuks ning näevad konkreetsete faktide kaudu, kuidas Eesti riigikaitse areneb, suhtuvad nad ka oma töötajate õppekogunemistel osalemisse mõistvalt ja toetavalt.

Olen alati olnud seisukohal, et üksnes kohustustest ei piisa. Isegi kui reservväelase õppusele minek tekitab raskusi tema isiklikus elus või ettevõtte töökorralduses, aitab teadmine, miks see vajalik on ja milliseid tulemusi saavutatakse, toetust suurendada. Inimesed peavad mõistma, mille nimel pingutatakse, ning nägema, et riigikaitse areneb.

Samas on ettevõtete roll riigikaitses märksa laiem kui reservväelaste õppekogunemistel osalemise võimaldamine või nende palga säilitamine. Minu hinnangul on igal Eesti ettevõttel oma koht riigi kaitsmisel ning mõnikord seisneb see lihtsalt oma igapäevase tegevuse jätkamises ja riigi majanduse toimimise tagamises.

Kõigepealt panustab iga ettevõtja riigikaitsesse juba sellega, et teeb oma igapäevast tööd, loob majanduslikku väärtust ja aitab kasvatada Eesti sisemajanduse kogutoodangut. Sellest majandustegevusest tuleb ka raha, mille eest riik saab soetada relvi ja muud kaitseks vajalikku. Teine, väga konkreetne ja lihtne võimalus on toetada oma töötajatest reservväelasi õppekogunemistel osalemisel.

Kolmandaks peaks iga ettevõtja mõtlema sellele, mida tema ettevõte suudaks pakkuda riigile kriisi või sõja korral ning kas ta oleks vajaduse tekkides valmis oma tegevust riigikaitse eesmärkide täitmiseks ümber korraldama.

Ukraina kogemus näitab, et ettevõtted, kes suudavad kiiresti ümber orienteeruda tavapäraselt kasumi teenimiselt riigi toetamisele, suudavad ka sõjaoludes ellu jääda ja tegutseda. See on oluline õppetund ka Eesti ettevõtjatele.

Selleks aga peavad ettevõtted teadma, mida neilt oodatakse. Kaitseministeerium peaks senisest märksa selgemalt ja üksikasjalikumalt selgitama, millist ettevõtete panust sõjaline riigikaitse vajab. Seejuures tuleb eristada kolme olukorda: praegust aega, mil võimalik oht on veel kaugel; olukorda, kus ohuindikaatorid viitavad agressiooni võimalikule algusele lähinädalatel; ning sõjalise agressiooni toimumise aega.

Ettevõtjatele tuleb tutvustada riigikaitse vajadusi sisuliselt, mahuliselt, ajaliselt ja geograafiliselt. Teisisõnu peavad nad teadma, milliseid teenuseid, tooteid ja võimekusi vajatakse, kui suures mahus, millal ja millises Eesti piirkonnas. Praegu ei ole see teadmine veel piisavalt selgelt ettevõteteni jõudnud. Kavatsen järgmise kuue kuu jooksul sellele teemale tähelepanu pöörata.

Näiteks tuleb arvestada, et Eesti toob vajaduse korral teenistusse 45 000 reservväelast, kellele lisanduvad tuhanded liitlassõdurid. Kõik need inimesed vajavad majutust, toitlustamist ja pesemisvõimalusi. Seda kõike ei saa korraldada üksnes metsas või kaitseväe enda vahenditega. Siin on väga suur roll ettevõtetel, kes suudavad neid teenuseid pakkuda.

Samuti võetakse kasutusele tuhandeid transpordivahendeid, mis vajavad üsna pea hooldust ja remonti. Selle tööga ei peaks tegelema kaitseväelased, kui seda saavad teha vastava oskusteabe ja võimekusega ettevõtted.

Sõjategevuse korral saavad kahjustada teed ja muu taristu, mida tuleb kiiresti taastada. Kaitsevägi, teised riigiasutused ning elutähtsate teenuste osutajad vajavad ehitustehnilisi lahendusi oma tegevuskohtade kindlustamiseks, asendamiseks ja täiendamiseks. Ka siin saavad ettevõtted anda väga olulise panuse.

Seega ei peaks ükski ettevõtja arvama, et tema tegevusalal puudub riigikaitsega seos. Riigi kaitsmiseks on vaja palju enamat kui relvi ja sõdureid. Vaja on toimivat majandust, teenuseid, transporti, taristut ning ettevõtteid, kes suudavad vajaduse korral kiiresti kohaneda. Selleks, et ettevõtted saaksid oma rolli täita, peab riik neile oma vajadusi aegsasti ja piisavalt täpselt selgitama.