Õiguseksperdid: nutitelefon reedab inimese kohta rohkem privaatset infot kui tema kodu

Advokaadibüroo Eversheds Sutherlandi büroo kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela.

Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud.

Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia.