Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Linnades on looduslikud pinnad asendunud asfaldi, betooni ja kivisillutisega, mis ei lase vihmaveel maasse imbuda. Selle asemel liigub vesi kiiresti torustikesse, mis on projekteeritud aastakümnete eest hoopis teistsuguseid sademehulki arvestades. Kliimamuutuste tõttu sagenevad lühiajalised paduvihmad suurendavad koormust veelgi ning järjest enam räägitakse vajadusest kohandada linnade sademeveesüsteeme uute oludega.
Vähem tähelepanu pööratakse aga sellele, et üleujutused on vaid üks osa probleemist. Sama oluline on küsimus, milline vesi pärast vihmasadu lõpuks jõgedesse, järvedesse või põhjavette jõuab. „Linnaruumis liikuv sademevesi ei ole enam ammu lihtsalt puhas vihmavesi. Tänavatelt, parklatest ja tööstusaladelt kogub see endaga kaasa õlijääke, rehvide kulumisel tekkivaid mikroosakesi, raskmetalle, liiva, prügi ning muid saasteaineid. Kui selline vesi juhitakse puhastamata loodusesse, kandub reostus otse veekeskkonda,“ selgitab GF Uponor Infra OÜ müügijuht Jaan Tulp.
Viimastel aastatel on Euroopa riigid hakanud sademevett käsitlema üha enam keskkonnaküsimusena, mitte ainult kuivenduse või kanalisatsiooni osana. See tähendab, et tähelepanu ei pöörata enam üksnes vee ärajuhtimisele, vaid kogu selle teekonnale. Linnareovee puhastamise nõuded muutuvad rangemaks ning aina olulisem on, kuidas vähendada hajureostust juba selle tekkekohas. Mida vähem saasteaineid jõuab veekogudesse, seda väiksem on mõju ökosüsteemidele ning seda vähem tuleb hiljem kulutada ressurssi veekeskkonna taastamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üha olulisemaks muutub vee teekonna juhtimine tervikuna – selle kogumine ja ajutine hoiustamine, immutamine, vooluhulkade reguleerimine ning puhastamine enne loodusesse suunamist. Selline lähenemine aitab ühtaegu vähendada üleujutuste riski ja parandada keskkonnaseisundit. Seega pole Tulpi sõnul eesmärk ainult liigvesi linnast võimalikult kiiresti välja juhtida, vaid teha seda nii, et keskkonnamõju oleks võimalikult väike.
Rahvusvahelises praktikas kasutatakse üha enam hajutatud sademeveelahendusi, mis ühendavad looduspõhiseid ja tehnilisi lahendusi. Selle asemel, et kogu vihmavesi juhtida tsentraalsesse torustikku, püütakse võimalikult suur osa veest kinni juba selle tekkekohas. Haljasalad, imbväljakud, viivitusmahutid, rohekatused ja muud lahendused vähendavad äravoolu ning annavad veele aega pinnasesse imbuda või kontrollitult edasi liikuda. See vähendab survet olemasolevale taristule ning aitab vältida olukordi, kus lühiajaline paduvihm halvab kogu linnaliikluse.
Suurim reostus jõuab veekogudesse vihmasaju alguses
Esimesed äravooluveed uhuvad tänavatelt kaasa suurema osa sinna kogunenud saasteainetest ning nn esimene vool sisaldab kõige kõrgemat reostuskoormust. Kui see jõuab puhastamata loodusesse, on mõju veekeskkonnale märkimisväärne. Seetõttu pööratakse tänapäevastes sademeveesüsteemides järjest enam tähelepanu just sellele, et saasteained eemaldataks enne vee juhtimist jõgedesse, järvedesse või merre. Selleks kasutatakse erinevaid sette- ja filtreerimislahendusi. Raskemad osakesed, nagu liiv ja sete, eraldatakse gravitatsiooni abil, peenemad osakesed ning osa saasteainetest eemaldatakse spetsiaalsete filtrimaterjalide kaudu. Selline puhastus võimaldab vähendada nii hõljuvainete kui ka õlijääkide ja metalliosakeste sattumist loodusesse.
„Kõrge puhastusnõudega piirkondades, näiteks parklates, suure liikluskoormusega teedel või tööstusaladel, on filtreerimine muutunud järjest tavapärasemaks. Sellistes kohtades koguneb sademevette kõige rohkem reostust ning puhastamise mõju on ka kõige suurem,“ märgib Tulp. Just sellist terviklikku lähenemist ühendab GF Uponor Infra loodussäästlik sademevee käitlussüsteem GF Uponor Stormwise, mis koondab sademevee kogumise, viivitamise, puhastamise ja vajadusel taaskasutamise lahendused üheks tervikuks. Süsteemi eesmärk ei ole pakkuda üksikut toodet, vaid aidata projekteerijatel, omavalitsustel ja arendajatel kavandada lahendusi, mis arvestavad nii üleujutuste ennetamise kui ka keskkonnakaitsega.
Praktikas on sellised lahendused juba kasutusel mitmel pool Euroopas. Näiteks võeti Soomes Heinola linnas kasutusele uut tüüpi GF Uponor Stormwise’i sademevee filterkaevud, kus sademevesi läbib enne veekogusse juhtimist nii setitamise kui ka filtreerimise. Raskemad osakesed kogunevad kaevui põhja ning peenemad saasteained eemaldatakse filtrite abil. Koostöös GF Uponor Infraga võttis spetsiaalse sademevee eralduskambri kasutusele ka Soome Espoo linn. Lahendus eemaldab sademeveest nii settivad kui ka ujuvad tahked osakesed enne nende jõudmist maa-alustesse sademevee kinnipidamissüsteemidesse ja veekogudesse.
Linnade areng näitab selgelt, et sademevett nähakse üha enam väärtusliku ressursina, mida saab koguda ja taaskasutada näiteks haljastuse kastmiseks või tehnilistes süsteemides. Nii väheneb surve joogivee kasutamisele ning linnad muutuvad vastupidavamaks nii paduvihmade kui ka pikemate põuaperioodide ajal. Tulpi hinnangul on sademevee kvaliteedi parandamine investeering, mille mõju ulatub palju kaugemale üksikust taristuprojektist.
2023. aastal ühines Uponor Georg Fischer korporatsiooniga (GF), luues ühe juhtiva taristu- ja ehituslahenduste pakkuja maailmas. Ühinemine ühendab mõlema ettevõtte tugevad kompetentsid vee- ja voolusüsteemide valdkonnas. Tänu sellele suudame pakkuda klientidele veelgi terviklikumaid, innovaatilisemaid ja jätkusuutlikumaid lahendusi.