Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks

Tulp möönab, et sellised lahendused võiksid muutuda tavapäraseks juba uute elamuarenduste kavandamisel. Kui uusarendustes rajatakse mahutid kohe koos muu taristuga, on võimalik sademevesi kohapeal koguda ja kasutada näiteks ühiste haljasalade, parkide või puhkealade kastmiseks. See muudab kogu piirkonna vastupidavamaks nii tugevatele vihmadele kui ka pikematele põuaperioodidele. Ta lisab, et ü ha olulisemaks muutub vee teekonna juhtimine tervikuna – selle kogumine ja ajutine hoiustamine, immutamine, vooluhulkade reguleerimine ning puhastamine enne loodusesse suunamist. Näiteks GF Uponor Infra loodussäästlik sademevee käitlussüsteem GF Uponor Stormwise ennetab üleujutuste riski ja aitab parandada pinnase ja ümbritseva keskkonna seisundit.

1. jaanuaril 2025 jõustunud Euroopa Liidu linnareovee puhastamise direktiiv nõuab Euroopa riikidelt, et nad tagaksid linnade nõuetekohase ja kulutõhusa veekogumise ning puhastamise. Sarnaseid lahendusi kasutatakse maailmas juba laialdaselt. Näiteks Poolas Gdańskis asuvas Neptun Parki elamukompleksis tuli mõni aasta pärast arenduse valmimist sademeveesüsteemi laiendada, sest kliimamuutuste tõttu sagenenud paduvihmad ületasid olemasolevate betoonmahutite võimekuse. Lahendusena rajati täiendavad suure mahutavusega polüetüleenist sademeveemahutid kogumahuga üle 500 kuupmeetri, mis koguvad piirkonnast sademevett ning aitavad vähendada paduvihmadest tingitud üleujutusohtu.

„Selliste mahutite eelis seisneb nende paindlikkuses. Mahuteid saab ühendada erinevateks konfiguratsioonideks ning kohandada olemasoleva maa-aluse taristu ja vaba ruumi järgi. See võimaldab neid rajada ka tihedalt hoonestatud linnakeskkonnas, kus ruumi on vähe ning olemasolevad kommunikatsioonid seavad projekteerimisele suuri piiranguid,” selgitab Tulp. Ta nendib, et linnade tihenedes muutub iga ruutmeeter järjest väärtuslikumaks. Seetõttu on oluline, et sademeveelahendused oleksid paindlikud ning kohanduksid olemasoleva linnaruumiga, mitte vastupidi.

Sademevee kogumine aitab kaasa ka laiematele kestlikkuse eesmärkidele. Euroopa linnad otsivad üha enam võimalusi, kuidas vähendada joogivee tarbimist seal, kus selle kasutamine ei ole hädavajalik. Haljastuse kastmine sademeveega aitab säästa kvaliteetset joogivett ning vähendab samal ajal sademevee kiirest äravoolust tulenevat koormust linnade taristule.

Kaasaegne sademeveemajandus ei tähenda seega enam üksnes üleujutuste vältimist. Tulevikus saab määravaks oskus käsitleda sademevett väärtusliku ressursina. Kui suudame vihmavee kohapeal kokku koguda, ajutiselt hoiustada ja hiljem uuesti kasutada, võidavad sellest nii linnakeskkond, taristu kui ka elanikud.