Eesti ettevõte peidab Itaalia jõukate vara põranda alla
Ühes vanas Itaalia viinamarjaistanduse mõisatüüpi hoones hakkab peagi olema ruum, mida külaline tõenäoliselt kunagi ei märka. Need, kellel ühe jõuka perekonna väärtuslike perekonnareliikviate juurde asja pole, ei pruugi teadagi, et nad võivad istuda sõna otseses mõttes miljonite otsas.
Põranda seest võib täiesti ootamatus kohas ja ootamatul hetkel välja kerkida baar, teler, riiul väärtuslike ehetega või hoopis auto.
Foto: Elevarium
“Itaalias on palju inimesi, kel juba on, kes renoveerivad või ehitavad kalleid kodusid ja soovivad turvaliselt hoida sentimentaalse väärtusega asju, perekonnareliikviaid, maale või muud väärtuslikku,” räägib Peetris tegutseva ettevõtte Elevarium müügijuht Imre Vaino. “Tavaline seif kapis on väike ja kergesti leitav. Põrandaalust liftkeldrit ei pruugi aga üldse märgatagi.”
Liftkelder on antud lahendusele tegelikult võib-olla pisut eksitav nimetus. Tegu pole klassikalise maakeldriga, ehkki soovi korral on see kompaktne võimalus ka hoidiste säilitamiseks. Pigem on pakutav lahendus nutikas varakamber, mis ilmub ühe nupuvajutusega ootamatust kohast.
“Sinna võib panna veinikollektsiooni või kallid konjakid, sigarid, raha, väärtpaberid, dokumendid, ehted, relvad, maalid, perekonna fotoalbumid, hinnalised kingad ja käekotid või muu vara, mida inimene peab piisavalt väärtuslikuks, et seda kodus tavalisest kapist turvalisemalt hoida,” selgitab Imre Vaino.
Kui aga varanduse peitmise asemel tahab omanik seda hoopis külalistele paremini eksponeerida, võib põranda seest üles kerkida kaunilt valgustatud kamber, milles esemed veelgi uhkemalt säravad.
Väiksem varakamber võib olla 50 × 50 sentimeetri suurune ja mahutada mõned hoiukarbid või väärisesemed, kuid tehniliselt võib lahenduse ehitada ka nii suureks, et maa alt tõuseb välja näiteks auto.
Imre Vaino, Elevariumi müügijuht
Põrand avaneb ja baar tõuseb keset tuba
Liftkeldriga on kõige lihtsam arvestada juba maja projekteerimise või ehitamise käigus. Lahendusi saab luua aga ka juba olemasolevate hoonete juurde ning paigaldada elutoa- või köögimööblisse, põrandasse, korterisse või hoopis välitingimustesse.
Süsteemi põhimõte on iseenesest lihtne – põranda alla rajatakse turvaline raudbetoonist kessoon ehk piltlikult öeldes kast, mis tavaliselt kaevatakse ja valatakse paika juba vundamendi ehitamise ajal. Selle sisse paigaldatakse tõstemehhanism ja lift. Suletuna ei pea põrand selle all olevat saladust mitte kuidagi reetma.
“Seal võib olla luuk või põrandaplaat ning sellest käiakse üle nii, et ei saada arugi, et seal midagi on. Ühel hetkel vajutad aga koodiga puldile – ka see võib olla peidetud – ning lift kerkib maa alt välja,” kirjeldab Imre Vaino.
Kui suure lahenduse sellisel moel üldse luua saab? Selgub, et ikka päris piraka. Mõõtmed sõltuvad sellest, mida klient maa all hoiustada soovib. Väiksem varakamber võib olla 50 × 50 sentimeetri suurune ja mahutada mõned hoiukarbid või väärisesemed, kuid tehniliselt võib lahenduse ehitada ka nii suureks, et maa alt tõuseb välja kasvõi auto.
Üks suuremaid kodudesse mõeldud variante on umbes meeter korda poolteist. Sellise lahenduse puhul võib põrandast kerkida näiteks pooleteistmeetri kõrgune baarikapp koos valgustuse, riiulite ja serveerimislauaga. Sinna saab riputada pokaalid ning laduda kallid veinid ja konjakid. Lifti tõustes süttivad efektsed LED-tuled ning peidetud salapärasest panipaigast saab hetkega osa ruumi sisustusest.
“Väiksemaid lahendusi arendatakse praegu peamiselt näiteks välimööbli ja -köökide jaoks. Nendel juhtudel paigaldatakse köögitasapinna sisse umbes nõudepesumasina või ahju mõõtu lahendus, mille mehhanism ja mootor jäävad maa alla. Kapp tõuseb umbes 50–60 sentimeetrit ning sinna saab paigutada joogid, pokaalid või hoopis dokumendid ehk just see, mida omanik soovib,“ tutvustab müügijuht lahendust.
Kui palju on põneval lahendusel praktilisuse kõrval seost edevusega? “Eks muidugi võib olla, sest inimene vajab emotsiooni ja kui ta seda endale lubada saab, siis miks mitte?” sõnab Imre Vaino.
Olulised lisalahendused varakambrites
Varakambri maa-alune osa on turvaline hoiupaik, mis olenevalt hoiustatavast kaubast vajab teatud lisatingimusi. Sinna saab näiteks luua sõltumatu ventilatsioonisüsteemi koos kliimaseadmega, et tagada vajalik temperatuur ja niiskus. Samuti on võimalik lisada videokaamerad, et omanikul oleks 24/7 ülevaade kambris hoiustatavast kaubast või seda soovi korral teistele näidata tagades samas, et kambri tegelik asukoht jääb saladuseks.
Lisaks saab varakambri varustada erinevate anduritega, mis edastavad vajaliku info viivitamatult omanikule või annavad häire korral märku eelnevalt määratud kontaktile. Varakambrile paigaldatavaid luuktüüpi katuseid saab valmistada nii tavamaterjalidest kui ka kõrget turvalisust tagavatest materjalidest, sealhulgas tule levikut takistavatest materjalidest.
Suuremaid varakambreid saab luua ka ilma liftita, asendades see treppredeliga ning mitmetasandilise ligipääsuga.
Elevariumi poolt pakutavate erinevate lahendustega saab tutvuda Peetris kohapeal. Võta ühendust ja tule külla!
Üks kood ühele, teine kood teisele kaubale
Kui ühe kliendi jaoks on liftkelder eelkõige mugav või efektne sisustuselement, siis teisele on kõige tähtsam hoopis see, et keegi teine selle asukohast ega olemasolust ei teaks.
Elevariumi hetkel töös olev varakamber saab näiteks mitu erinevat koodi, millest üks on eriti salajaste kaupade hoidmiseks. Ülejäänud koodid on pere igapäevaseks kasutamiseks, millega varakamber tavapärasesse kõrgusesse tõuseb ning vajalikud asjad kätte toob.
Vaino sõnul on kriiside taustal muutunud üha suuremaks teemaks just sularaha hoidmine. “Inimestele annab kindlustunde teadmine, et tal on vajadusel kodus varu olemas,” ütleb ta.
Kui tavaliselt kasutatakse liftkeldrit vara pikanäpumeeste eest varjamiseks, siis maa-alune panipaik võib pakkuda kaitset ka näiteks tulekahju või sõjaolukorras hoone hävimise korral. “Kunagi ei tea, mis elamuga juhtuda võib, kuid põranda sisse peidetud fotoalbumid või maalid jäävad alles,” sõnab Imre Vaino.
Liftkeldrite puhul käivadki turvalisus ja luksus ühte jalga. Kui ühed tahavad oma vara võimalikult hästi peita ning kaitsta, siis teised soovivad vastupidi muuta lahenduse viisiks, kuidas põnevaid kollektsioone veelgi efektsemalt eksponeerida.
Ka keldri sisus ei ole üht standardset lahendust, sest seda saab katta nii naha, sameti, väärispuidu, erimetalli või klaasiga. Fantaasia on piiritu.
Varakambrist võib saada peidupaik ka inimesele
Mõnel juhul ei ole aga maa alla soov peita ainult asju. Liftkeldri ehitamisel on põranda alla võimalik valada ka suurem kessoon. Üks kaitseliidu taustaga klient lasi teha ava suurema just seetõttu, et vajadusel ise põranda alla varjuda. Kui igapäevaselt asub seal hoiustatav kaup, siis ohu korral saab ka inimene maa alla peituda.
Selliste lahenduste puhul muutub eriti oluliseks ohutus. Efektse disaini kõrval peab kõik olema väga turvaliselt ning täpselt läbi mõeldud, eriti laste ja lemmikloomadega kodudes: liikuv konstruktsioon ei tohi kellelgi kätt ega jalga vahele võtta. Imre Vaino rõhutab, et juhtimisel peab kasutajal olema liftiga silmside ja ohutusreegleid tuleb väga rangelt järgida. “Meie suuremad süsteemid on varustatud laserandurite ja/või 3D-skanneritega, et liftkeldri kasutamine oleks nii omanikule kui ka läheduses viibivatele inimestele ohutu.”
Esimesed varakambrid valmisid plasttorudest
Kuigi Elevarium on turul tegutsenud aasta, on liftkeldrite tehnoloogiat arendatud juba kuus-seitse aastat ning selle aja jooksul on valminud mitmeid erilahendusega varakambreid.
Esimesed lahendused polnud sugugi suured ja luksuslikud, vaid need valmistati hoopis 30-sentimeetrise läbimõõduga plasttorudest. Toru sisse paigaldatud maa-alusesse panipaika mahtus kuus kuni üheksa pudelit.
Suurem lahendus valmis aga Tallinna vanalinnas tegutsevale meelelahutusettevõttele, kus tänaval kõndivad inimesed ei teagi, mis nende jalge all asub.
Elevariumi eesotsas tegutsevate Kuno Kütseni ja Imre Vaino ärisõprus ulatub 2000. aastate algusesse. Toona tõid mehed Eestisse Saksamaal valmistatud tootmisseadmeid ning selgitasid inimestele, miks on need äritegemiseks kasulikud.
“Täna on nende seadmete kasutamine tavaline. Loodan, et varsti vaadatakse ka varakambreid sama pilguga ning nende loomine saab olema elementaarne,” arutleb Imre Vaino.
Itaalia uks avanes tänu sakslasest partnerile
Elevariumi insenertehnilise poolega tegelevad peamiselt ettevõtte tegevjuht Kuno Kütsen ja firma sakslasest partner Eike Pauls. Just Eike kontaktid viisid Elevariumi ka Itaalia partneriteni.
Teekond saapamaale on alles alanud, kuid tundub paljutõotav. Esimeste projektide seas on vana viinamarjaistanduse mõisatüüpi hoone, kuhu kavandatud liftkelder on mõeldud perekonnareliikviate ja väärisasjade hoidmiseks.
“Vana kultuuriga riikides on inimestel sageli selliseid esemeid, mille väärtust ei saa mõõta üksnes rahas. Perekonnas põlvest põlve liikunud ese või maal võib omaniku jaoks olla palju olulisem kui selle turuhind,” räägib Imre Vaino.
Eestis tootmisel on suured plussid
Liftkeldrite tegijaid on Euroopas pisut veel, kuid Itaalia partnerid on kurtnud nii kvaliteedi kui ka vähese paindlikkuse üle. Eestiga on käed löödud, sest siin pakutakse lisaks korralikule tööle ka vastutulelikkust – kui on idee, mõeldakse sellele kiirelt lahendus ning asutakse tegutsema.
Itaalia kõrval vaatab Elevarium esialgu ka Saksamaa ja Skandinaavia poole. Valmimisel on ka uusi tooteid ja peagi plaanitakse turule tuua turva- ja paanikatoad.
“Aga liftkeldritest rääkides, siis tõsi ta on, et Itaalia mõisa külaline võib mööda vana hoonet jalutada teadmata, et otse tema jalge all asuvad esemed, mille väärtust ei pruugi olla võimalik rahas mõõtagi,” ütleb Imre Vaino.