7. taseme pädevust ei näita üksnes projekti suurus
Diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutsestandard kirjeldab, milliseid teadmisi, oskusi ja pädevusi selle taseme töö eeldab. Pädevus väljendub muu hulgas võimes tegutseda keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutada enda ja töörühmade tulemuste eest, juhtida teiste tööd ning korraldada ressursside kasutamist. Kutse taotleja kompetentsust tuleb hinnata kompleksselt ja tervikuna, lähtudes nii tema tegelikest ülesannetest kui ka vastutuse ulatusest.
Kutse andmise korra järgi peab inseneri töökogemus hõlmama töid, mille keerukus ületab madalama kutsetaseme nõudeid. Kutse taastõendamisel peab nõutav osa töökogemusest olema saadud 7. tasemele vastava keerukusega tööde tegemisel. Hindamisel tuleb seetõttu välja tuua, milles väljendus konkreetse töö keerukus, milliseid otsuseid insener iseseisvalt tegi, millist vastutust ta kandis, kui ulatuslikult juhtis ta teiste spetsialistide tööd ning milliseid tehnilisi ja korralduslikke probleeme lahendas.
Selle kõrval kasutatakse kutse andmise korras objekti mahu, kasutusotstarbe, kasutajate arvu ja muude tunnustega seotud arvulisi näitajaid. Need võivad anda objekti iseloomu ja eeldatava keerukuse kohta olulist teavet, kuid ei kirjelda tingimata inseneri töö tegelikku sisu. Ka väiksema mahuga projekt võib nõuda keeruliste tehniliste küsimuste lahendamist, eri osapoolte töö ulatuslikku koordineerimist ja suure vastutusega otsuste tegemist. Samuti ei pruugi suure projekti puhul konkreetse inseneri ülesanded iseenesest ulatuda 7. taseme pädevuseni.
Oluline on, kuidas arvulised nõuded ja tööde tegelik keerukus omavahel seotud on. Kui arvuliste nõuete mittetäitmine tähendab praktikas seda, et projekti ei arvestata 7. taseme töökogemusena, tuleks sellised miinimumnõuded kutse andmise tingimustes selgelt välja tuua. Kui arvulised näitajad on vaid üks osa kogemuse hindamisest, peab olema arusaadav, kuidas hinnatakse nende kõrval projekti tegelikku keerukust ning inseneri ülesandeid ja vastutust.
Kui kogemus ei vasta nõuetele, peab põhjus olema selge
Inseneri pädevust ei saa hinnata ainult formaalse kontrollnimekirja alusel. Kutsekomisjon peab saama hinnata töökogemuse tegelikku sisu ja arvestada erinevaid asjaolusid koos. Samas peab otsusest selgelt aru saama, millistest põhimõtetest komisjon lähtus ja miks jõudis ta just sellise järelduseni.
Kui kutse andmisest või taastõendamisest keeldutakse, peaks põhjendusest selguma, millised kutsetaseme nõuded jäid täitmata, milliste tõendite alusel projekti ja taotleja rolli hinnati ning millised asjaolud olid otsustavad. Ühtlasi peaks olema eristatav, kas puudus seisnes töökogemuse sisus või selles, et taotleja ei olnud oma ülesandeid, vastutust ja isiklikku panust piisavalt tõendanud.
Üldine järeldus, et projekt ei olnud piisavalt keerukas või töökogemus ei vastanud nõuetele, ei võimalda taotlejal hinnata, millise 7. taseme pädevuse tunnuse tõendamine ebaõnnestus. Samuti ei anna see vajalikku infot selle kohta, millist kogemust tuleks edaspidi omandada või milliseid asjaolusid järgmises taotluses põhjalikumalt dokumenteerida. Põhjendus peab olema piisavalt selge ka selleks, et võrrelda sarnaseid juhtumeid ja hinnata, kas kutsekomisjon lähtub kõigi taotlejate puhul samadest põhimõtetest.
Hankepraktika ei määra kutsekomisjoni otsuse tulemust, kuid näitab, millist pädevust ehitussektoris konkreetse kutsetasemega seostatakse. Kui eri hankijad peavad teatavat liiki projektide juhtimisel 7. taseme kutset vajalikuks, kuid samalaadsetel projektidel omandatud kogemust ei käsitata kutse andmisel või taastõendamisel tasemekohasena, vajab hinnangute lahknemine sisulist selgitust. Ilma selleta tekib põhjendatud küsimus, kas kutsesüsteemis kasutatav arusaam 7. taseme pädevusest haakub ehitussektori tegelike vajaduste ja praktikaga.