Õigusnõustaja: riigihanked nõuavad ehitusinseneri 7. taseme kutset, kuid sama töö kogemusest ei pruugi piisata selle taastõendamiseks

Riigihangetes nõutakse vastutavalt projektijuhilt või muult võtmeisikult sageli diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutset. Kutse olemasolust võib sõltuda ettevõtja võimalus hankel osaleda. Samal ajal ei pruugi kutsekomisjon lugeda sama projekti juhtimise kogemust 7. taseme kutse saamiseks või taastõendamiseks piisavaks töökogemuseks.

Selline olukord ei tähenda iseenesest, et üks hinnangutest on ekslik. Hankija hindab, millise pädevusega spetsialisti on vaja konkreetse projekti juhtimiseks. Kutsekomisjon hindab aga seda, kas inseneri teadmised, oskused ja töökogemus vastavad 7. taseme kutse nõuetele. Seetõttu ei pruugi hankija jaoks piisavaks peetav kogemus automaatselt sobida kutse saamise või taastõendamise tingimuste täitmiseks. Ometi peaks inseneril ja ettevõtjal olema võimalik mõista, miks eeldab projekt hankija hinnangul 7. taseme pädevust, kuid selle juhtimine ei tõenda kutsekomisjoni hinnangul sama taseme töökogemust.

Küsimus muutub eriti teravaks kutse taastõendamisel. Spetsialist võib juhtida kutse kehtivuse ajal projekte, mille puhul hankijad on pidanud 7. taseme kutset põhjendatult vajalikuks, kuid saada taastõendamisel teada, et need projektid ei vasta tasemekohase töökogemuse nõuetele. Kui pole selge, mille alusel kogemust hinnatakse ja miks mõni projekt arvesse ei lähe, on spetsialistil raske oma karjääri planeerida ning ettevõtjal hinnata, kas ta saab tulevastel riigihangetel osaleda.

7. taseme kutse ei ole üksnes spetsialisti kutsealane tunnustus. Kui seda kasutatakse riigihankes kvalifitseerimistingimuse või lepingu täitmise eest vastutavale isikule seatud nõudena, mõjutab kutse olemasolu otseselt ettevõtja hankel osalemise võimalust. Seetõttu ulatub kutse andmise ja taastõendamise praktika mõju üksikust taotlejast kaugemale ning puudutab ka ettevõtjate turulepääsu ja konkurentsi toimimist.

Riigihanke tingimused peavad olema asjakohased ja põhjendatud. Kui hankija nõuab 7. taseme kutset, peab selleks olema konkreetne põhjus, mis tuleneb lepingu täitmiseks vajalikust pädevusest. Kõrgeimat kutsetaset ei tohiks nõuda automaatselt, hindamata projekti tegelikku keerukust. Põhjendamatult kõrge kutsetaseme nõue võib kitsendada pakkujate ringi. Kui hankijate ootuste ja kutse andmise praktika vahel esineb laiem ebakõla, ei pruugi probleemi lahendamiseks piisata üksikute hanketingimuste vaidlustamisest.

Lahendus ei eelda kutsetaseme nõuete alandamist ega hankija ja kutsekomisjoni hinnangute mehaanilist ühtlustamist. Vajalik on selgem arusaam sellest, milliste sisuliste tunnuste alusel eristatakse 7. taseme töökogemust madalama taseme kogemusest, milline tähendus on objekti arvulistel näitajatel ning kuidas põhjendatakse juhtumeid, kus hankepraktikas 7. taseme pädevust eeldanud töö ei osutu kutse andmisel või taastõendamisel tasemekohaseks. Läbipaistev, võrreldav ja kontrollitav hindamispraktika võimaldaks inseneridel oma kutsealast arengut ning ettevõtjatel oma hankevõimalusi realistlikumalt kavandada, ilma et see vähendaks kutsele esitatavaid sisulisi nõudeid.