Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumees: ma ei taha näha enam ühtegi kaabuga poliitikut
"Ma küll hääletasin EKRE poolt, kuid see on ka viimane kord,“ ütleb maasikakasvatajast ettevõtja Gunnar Tärn. Tema ettevõte sõltub välistööjõust ja praeguste poliitiliste otsuste tõttu paistab tulevik tume.
Raja Talu põllud vajavad praegu maasikate istutajaid, hiljem marjakorjajaid. Pole aga inimesi, kes seda teeks.
Foto: Liis Treimann
EKRE esimees ja siseminister Mart Helme aga ütleb, et pidu on läbi: välistööjõu asemel tuleb hakata eelistama kohalikke, keda majanduskriisi tõttu on turul saada kohe eriti palju.
See jutt paneb paljud välistööjõu kasutajad silmi pööritama. „No ei tule see eestlane meile,“ ütlevad nad kui ühest suust. „Ei tule, ei oska, ei taha.“
Äripäeva ajakirjanik käis kolmes ettevõttes ja uuris, millist tööd oleks neil pakkuda, kui värske töötu uksele koputaks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.