Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hirmu äri: võlgnikud annavad inkassodele rohkem, kui peaks
Inkassofirmad küsivad võlglastelt röövellikke viiviseid ja oskavad ka intressi pealt intressi kasseerida. Inkasso haardesse sattunud võlgnik kuuletub, teadmata, et õigus asub tema poolel.
Võlaorjusse sattunud Annika on hämmeldunud, missugused on inkassofirmade nõuded.
Foto: Andras Kralla
20ndates Annika* elab Tallinna lähedal sotsiaalkorteris, enamik tema mööblist pärineb jäätmejaamast. Te ei kujuta ette, mida kõike inimesed sinna viivad! Samas telekat tal veel pole, arvuti ostis järelturult 50 euroga. Telefoni sai tuttava käest. Annika on kiirlaenuvõlglane ja kasiinosõltlase endine elukaaslane.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.