Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Isegi tipud murduvad. Mis tunne on, kui enam lihtsalt ei jaksa?
Töörügajad põletavad end ereda leegiga ning maksavad edu eest enam kui kallist hinda.
Circle K Eesti juht Kai Realo tunnistas, et jättis koosoleku tõttu iseenda lapse kooliaasta lõpuüritusele minemata. Tagantjärele on ta seda kahetsenud.
Foto: Andras Kralla
Äripäev rääkis mitme kuu vältel tippjuhtide ja oma ala ekspertidega, mis tunne on kogeda vaimset survet, läbipõlemist, stressi ja kuidas sellega toime tulla. Mis tunne on, kui õhtul koduuksest sisse astudes ei suuda töömõtteid maha raputada? Mis tunne on, kui lapse kooliaasta lõpupeole jääb minemata, sest kalendrisse on märgitud koosolek? Mis juhtub, kui sa oled päris üksi ega saa oma raskustest kellelegi rääkida?
End tulemuste nimel ära põletanud töötaja saab organisatsioonis konkursi ja uue inimesega täita kuu-paariga, kuid pere-sõpruskonnas on asendus raske, et mitte öelda võimatu. Hoidkem oma juhte ja töötajaid, rõhutab Äripäev tänases juhtkirjas. Nendeta pole ei organisatsioone-ettevõtteid, ega ka silmapaistvaid tulemusi.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.