Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
16 000 ettevõtet sisenesid ohutsooni ja liiguvad maksejõuetuse poole
Koroonakriisi tagajärjel on riski all olevate ettevõtete hulk mitmes sektoris kasvanud tavapärasega võrreldes kahekordseks, kuid see on isegi hea tulemus.
Sel esmaspäeval seadsid ettevõtjad Tallinna vanalinnas terrasse klientide saabumiseks valmis. Riskantsematesse gruppidesse on liikunud Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas pea 25 protsenti turisminduse ja majutuse valdkonna ettevõtetest ehk ligikaudu 600 ettevõtet.
Foto: Liis Treimann
Probleemsete ehk üle 50% tõenäosusega maksejõuetuseni jõudvate ettevõtete arv ligineb praegu 4000-le ning kõrgendatud riskiga gruppi kuulub 12 000 ettevõtet, selgub värskest EASi maksejõuetuse riski analüüsist. Seda on poolteist korda rohkem kui 2019. aasta lõpus.
“Isegi väga tugevad ja kaua tegutsenud ettevõtted mõtlevad juba tõsiselt, kas oleks lihtsam lõpetada. Avalikult ei ole veel pankrotti välja kuulutatud, aga seda valmistatakse ette,“ teab jookide maaletoomisega tegeleva Dunker Groupi müügidirektor Kristjan Oja, kelle klientide seas on palju firmasid just nendest valdkondadest, kus praegu on kõige raskem.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.