- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 2250,99%64 710
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,56
- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 2250,99%64 710
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õrn kõhualune: Gaasibussihanke võitnud firma oskas õigesti tõlgendada TLT segast nõudmist
Tallinna kümnete miljonite eurode eest ostetud ning juba reisijaid vedavad ligi 150 uut gaasibussi ei pruugi vastata linna enda nõudmistele, mida bussipakkujale esitati. Segaduse põhjus: mida tähendavad "kliirens" ja "šassii".
Kui Deniss Boroditši juhitav Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas 2018. aaasta lõpul välja hanke saja gaasibussi ostmiseks, tekitasid karmid hanketingimused bussimüüjates imestust ja levima hakkasid jutud hanke kellelegi kättemängimises. Nüüd selgub, et isegi detailsed tingimused ei välista vastuolusid. Vastusest küsimusele, kes sai kliirensi mõistest õigesti aru, sõltub see, kas TLT ostetud bussid ikka vastavad TLT enda kehtestatud nõuetele.
Seotud lood
Tallinna Linnatranspordi AS kuulutas välja riigihanke, millega ostab 100 uut linnaliinibussi võimalusega osta sama lepingu raames veel lisaks 100 bussi.
Tallinna sajal uuel gaasibussil ilutsevast loosungist “See buss on roheline väljast ja seest” vastab tõele vaid esimene pool. Roheliseks võõbatud bussid ei sõida nagu lubatud biogaasiga, vaid enamasti tavalise fossiilse maagaasi jõul.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
Tagasi Äripäeva esilehele