Kiievlanna pääses riigist enne pomme tänu kolleegi hoiatusele: arvasin, et ta on hull
Inna Gordienko sai 23. veebruari õhtul kolleegilt hoiatuse: lahku Kiievist. "Mine sõida igaks juhuks Lvivi. Võib juhtuda, et täna hakatakse Kiievit pommitama."
Ukrainlanna Inna Gordienko on loomult fatalist – ta usub, et juhtub kõik, mis juhtuma peab. "Sellistes tingimustes pead ellu jääma, olema maksimaalselt kasulik, et aidata oma riiki."
Foto: Liis Treimann
Gordienko jahmus ega tahtnud kolleegi uskuda, pidades teda hulluks. "Sa ei usu mind, aga kas sul on pommivarjend olemas?" uuris kolleeg.
Gordienko töötab kommunikatsioonijuhina analüütikakeskuses Ukrainian Institute for the Future. Keskus teeb tööd ka valitsuse ja presidendiga, tegemist on progressiivse keskusega, mis on riigis reforme nõustanud.
Hoiame kokku, mis ka ei juhtuks
Gordienko helistas enne Kiievist põgenemist oma vanematele, et nad läheks peitu linna ääres asuvasse suvilasse, kuhu on maad umbes 50 kilomeetrit. Veel helistas ta kolmele sõbrannale, et nad hädavajaliku kohvrisse viskaks. Sõbrannad lubasid kokku hoida, mis iganes ka ei juhtuks.
Eestis tegutseva Ukraina ühingu juhti Vladimir Palamari ehmatavad Ukraina sõja tõttu juba praegu rahvuste vahel tekkinud teravad konfliktid ning ta palub rahu.
Venemaa asjatundja David Vseviov rääkis, et putinlikud arusaamad, mille järgi on edu võimalik saavutada majanduskoostööta ja maa-alade vallutamisega, kuuluvad maksimaalselt 19. sajandi keskpaika.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.