Eesti pole üksi: majanduskriis näitab Euroopa riikides oma nägu
Äripäev küsis eri riikide majandusväljaannete peatoimetajatelt ja ajakirjanikelt, milline paistab nende riigis majandusmeeleolu. Kuidas ettevõtjad vastu peavad ning millest rahvas räägib?
Euroopa majanduses on kiskunud tormiseks. Mitmel puhul tuuakse esile, et kaotajate poolel on ehitus- ja kinnisvaraettevõtted.
Foto: Andras Kralla
Selgub, et Eesti pole üksi: Soome, Taani, Leedu, Läti ja Sloveenia ajakirjanikud kirjutavad oma vastustes inflatsioonist, energia- ja kütusehindadest ning intressitõusudest, samuti kirjeldavad nad tõmbetuuli poliitikas. Suured erinevused ilmnevad selles, mida riigis kriisi lahendamiseks valitsuselt oodatakse ning mida valitsused plaanivad teha. Eriti kõnekas võrdlusmoment tekib Sloveeniaga, kus näiteks bensiini liitri hind on külmutatud 1,56 euro peale ning valitsus plaanib võtta kasutusele talongid.
Ühendriike tabab järgmine aasta intressimäärade tõstmise tõttu majandussurutis, ütlesid Deutsche Banki ökonomistid David Folkerts-Landau ja Peter Hooper täna avaldatud raportis.
Euroopa Liidu riigid suudavad Venemaa nafta täielikult asendada teiste allikatega, usub nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin. Venemaale seevastu prognoosib ta bensiini hinna tõusu ja riigieelarve tulude vähenemist kuni 25 protsendi võrra.
Ukraina riigieelarve puudujääk küündib 15 miljardi dollarini
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.