Eesti Arengu tavatu pankrotiasi: ühistu juht nõuab haldurilt raha
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
Eesti Arengu hoiu-laenuühistu andis pikaajalist laenu oma juhi Maksim Sorokiniga seotud firmadele, mis pidanuks süstima raha kinnisvarasse. Pildil on ärihoone Tallinnas, mis sai laenu märkega „Punane tn 68 arendamine“.
Foto: Liis Treimann
„Kui praegu öeldakse, et hoiustajad on ise lollid, siis sellega ma ei nõustu. Mistahes kuriteoohvri süüdistamine ei ole õige. Piltlikult on see laiema suhtumise viga ehk on sama, kui hakata vägistatut süüdistama selles, et tal oli seljas näiteks liiga lühike seelik ja sellega ta ise provotseeris vägistajat – nii ei peaks olema. See, et inimene raha omab, ei tähenda, et temalt võib selle ära võtta ja pärast öelda, et inimene oli selles ise süüdi,“ rääkis ta.
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.