Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega
Hambaravitöötajate palk jääb Eestis keskmiselt 3000 euro juurde, kuid mustvalgele kirjutatud andmed näitavad kätte kümneid hambaravikliinikuid, kus töötajate tasu jääb alla 1000 euro kuus.
Hambaarstide liidu juht Helen Lang sõnas, et arstidele tuletatakse meelde töökoormuse märkimise vajadus ja räägitakse palgamaksudest.
Foto: Andras Kralla
Paljud arstid seletavad väikest palka osalise tööajaga, mis on aruandes täistööajaks märgitud, kuid maksuamet näeb valdkonnas ka ümbrikupalku ning dividendi võtmist palga maksmise asemel.
Tartu Dentalplaneti Hambaravi hingekirjas on üks töötaja, kelle keskmine kuupalk jääb 600 euro juurde. Kuidas selline palganumber tekib, ettevõtte omanik ja hambaarst Roman Peets täpsemalt rääkida ei taha. “Ma olen praktiseeriv hambaarst, sellistele küsimustele ma ei oska vastata,” sõnab ta.
Sektori dividendid kasvasid aastaga kaks korda suuremaks
Maksu- ja tolliamet analüüsis esmakordselt eratervishoiuasutuste maksukäitumise trende. Enim avastati eksimusi väiksemates ettevõtetes, kus on suurem võimalus maksudega nihverdada või ka teadmatusest valesid valikuid teha, kirjutab Meditsiiniuudised.
Nelja aasta eest juurutatud hambaravihüvitis ei täida eesmärki, kus abiraha peaks jõudma väiksema sissetulekuga abivajajateni, selgub riigikontrolli auditist.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.